/nginx/o/2022/10/12/14894815t1h07b6.jpg)
Bosnia astus täna väikse sammu lähemale Euroopa Liidu liikmesusele, kui Euroopa Komisjon soovitas liikmesriikidel anda talle juhtimisvigadest hoolimata kandidaadistaatus.
Euroopa Komisjon soovitab Bosniat Euroopa Liidu kandidaadiks
Kahest eri rahvusi ja uske ühendavast autonoomsest osast koosnev Bosnia ja Hertsegoviina on oodanud kandidaatliikme staatust pikisilmi, sest on protsessis teistest Balkani riikidest maha jäänud.
Laienemisvolinik Olivér Várhelyi ütles iga-aastases raportis Euroopa Parlamendi komisjonile, et EK teeb liikmesriikidele ettepaneku anda Bosniale kandidaadistaatus tingimusel, et ta kohustub viima läbi fundamentaalsed reformid.
Kui hetkel 27 liikmesriigist koosnev EL peaks soovituse heaks kiitma, liitub Bosnia seitsme muu riigiga ses kandidaatide nimistus, kus on ees Türgi, Põhja-Makedoonia, Montenegro, Serbia, Albaania, Moldova ja Ukraina.
Protsess Euroopa Liiduga ühinemiseks võib võtta aastaid, sest kandidaatidel tuleb rakendada rida karme reforme, mida Brüssel hoolikalt jälgib. Niisamuti võivad püüdlused takerduda sedavõrd, et jäävad suisa toppama, nagu on näidanud Türgi juhtum.
«Täna esitasime ettepaneku anda kandidaadistaatus Bosniale ja Hertsegoviinale,» ütles Euroopa Komisjoni president Ursula von der Leyen EL-i suursaadikutele, lisades, et mõistagi on kandidaatriikide ülesanne reformida oma majandust ja institutsioone ühendusega liitumiseks.
Komisjoni sõnul peab Bosnia tegema edusamme demokraatia, riigiasutuste funktsionaalsuse, õigusriigi, aga samuti korruptsiooni ja organiseeritud kuritegevuse vastase võitluse ning meediavabaduse ja rändehalduse vallas.
Komisjon aitab kõigil kandidaatriikidel täita liikmeks saamise nõudmisi, lisas von der Leyen.
«Leian, et käes on Euroopa hetk ning meie võimuses on haarata kinni sellest hetkest.»
Ta lisas, et Euroopas puhuvad taaskord «muutuste tuuled».
«Lääne-Balkan kuulub meie perekonda ja me peame tegema selle väga-väga selgeks,» ütles Von der Leyen.
Brüsselit paneb muretsema, et mitmed suurriigid nagu Hiina ja Venemaa võivad levitada oma mõju Balkanimaades veelgi, kui EL-iga liituda lootvatel riikidel ei õnnestu edu saavutada. Üks selliseid näiteid on Serbia, millel on tihedad sidemed Venemaaga.