POSTIMEES KIIEVIS ⟩ Õhuhäire lõikab katki ööune ja huilgab veel hommikulgi

Margus  Martin
, ajakirjanik, Kiiev
Copy
Postimehe ajakirjanikke võõrustava hotelli töötaja Ljuda kasutab rahulikumat hetke, mil häiresireenid päeval ei kaigu, maja ees kasvavate lillede hooldamiseks.
Postimehe ajakirjanikke võõrustava hotelli töötaja Ljuda kasutab rahulikumat hetke, mil häiresireenid päeval ei kaigu, maja ees kasvavate lillede hooldamiseks. Foto: Margus Martin

Kiiev elab kolmandat päeva järjest sagedaste õhuhäirete rütmis. Nii näiteks kaikusid ööl vastu tänast häiresignaalid üle linna mõnetunnise vahega: kell üks ja kell kolm öösel ning varahommikul kell kuus. Sireenid undasid ka ennelõunal.

Postimees veendus, et mitu kuud suhteliselt rahulikku elu nautinud kiievlased pole valvsust kaotanud ja siirduvad häire ajal varmalt varjenditesse või keldritesse, mis peaksid pakkuma kaitset uute raketirünnakute eest.

Sõnumit – olge valvsad, hoidke end ja lähedasi – korrutatakse siin pidevalt igal pool.

Kesklinna pisikeses hotellis, kus Kiievis viibimise ajal tavatsevad peatuda Postimehe ja teistegi Eesti väljaannete ajakirjanikud, käib õhuhäirete ajal pidev voorimine. Põhjus on lihtne: oma asukoha poolest küllaltki turvalise hotelli keldrikorrusel asub konverentsisaal, mis pakub pelgupaika nii oma maja töötajatele ja kundedele kui ka vajadusel hädalistele kõrvalasuvast korterelamust.

Eesti ja ka teiste välisriikide ajakirjanikke võõrustava hotelli perenaine Inna.
Eesti ja ka teiste välisriikide ajakirjanikke võõrustava hotelli perenaine Inna. Foto: Olga Sošenko

Hotelli 57-aastase perenaise Inna sõnul tunneb ta end tööl turvalisemalt, kui kodus. Tema praegune eluase on Kiievi kesklinnast kuue kilomeetri kaugusel Brovarõ külje all ühe suure kortermaja 14. korrusel. Sealt spurdib naine mööda treppe keldrisse (seda siis, kui lift ei tööta) kümme minutit. «Üles lähen veerand tunniga. Kui kaasas on poekotid ja veekanistrid, siis kakskümmend minutit,» rääkis ta.

Ette on tulnud sedagi, et Inna on elektrikatkestuse tõttu lifti kinni jäänud. Tõsi, viimati juhtus temaga säärane lugu enne sõda. «Istusin ükskord tund aega liftis oma kompsude otsas. Uni tuli vaikselt peale ja telefoni aku hakkas tühjaks saama. Mõtlesin, et jolki-palki, kaua veel läheb, sest ihuüksi väikeses kinnises ruumis istuda pole kuigi meeldiv,» meenutas ta.

Pühapäeva hilisõhtul ei osanud ilmselt keegi ennustada, milliseks kujunevad sündmused järgmisel hommikul. See tõi sõjaolukorras Ukrainale Venemaa poolt ehmatava ja ohvriterohke raketirünnaku.

Nii pidi Postimees vajalikud asjatoimetused – tuli osta kohalik telefonikaart, varuda joogivett ja muud hädapärast – pisut edasi lükkama.

Ehkki õhuhäire kestel on kauplused suletud ning ühistransport, kaasa arvatud rongid metroos ei liigu (Kiievi keskväljakul Maidanil on metroojaam viimase rünnaku järel turvakaalutlustel püsivalt suletud – M.M.), leidub siiski alternatiive, kuidas saab oma käigud käidud ja ostud sooritatud.

Kaupluse Kolo Domu ehk Kodu Juures müüja Svitlana klientide vähesuse ja kehva kaubavaliku üle ei kurda. Olukord pealinnas on sõjategevuse epitsentrisse jäävatest kohtadest mõistagi sootuks erinev.
Kaupluse Kolo Domu ehk Kodu Juures müüja Svitlana klientide vähesuse ja kehva kaubavaliku üle ei kurda. Olukord pealinnas on sõjategevuse epitsentrisse jäävatest kohtadest mõistagi sootuks erinev. Foto: Margus Martin

Kesklinnas on näiteks mõnus keldrikauplus Kolo Domu (Kodu Juures), mille müüja Svitlana hoiab vapralt ust avatuna isegi siis, kui huilgavad häiresignaalid. Vajadusel saavad ekslejad samasse poekesse lihtsalt varjule minna.

Svitlana tõdes, et mingisugust ostupaanikat viimased raketirünnakud ei põhjustanud, kuigi leidub neidki, kes hakkavad hirmuga erinevat toidukraami varuma nagu oli see sõja alguses. Kaupa jagub ja varustamisega probleeme pole esinenud. Tõsi, esmaspäeval aset leidnud suuremat sorti segaduse tõttu masin värske piimatellimusega nende juurde ei jõudnud.

«Õhuhäired panevad ärile põntsu, sest inimesed siis ei liigu. Kui sel ajal kuskile joostakse, siis ikka poest minema, mitte poodi,» muigas Svitlana. «Siiamaani oleme hakkama saanud. Poodi [õhuhäirete ajaks] kinni panna pole kästud, aga kui ükskord öeldakse, et peame sel ajal olema suletud, siis muidugi sulgeme. Mõistame kõike, oleme arusaajad.»

Väikese keldrikaupluse vorsti, singi ja viinerivalik ei jää suurte poekettide omale alla. Lihtsalt ruumi kauba väljapanekuks on seal palju vähem.
Väikese keldrikaupluse vorsti, singi ja viinerivalik ei jää suurte poekettide omale alla. Lihtsalt ruumi kauba väljapanekuks on seal palju vähem. Foto: Margus Martin

Soodushindadega lihatoodete lett oli kolmapäeva lõunaks lagedaks ostetud. Kõige odavam paarisajagrammine pakk viinereid, mis silma hakkas, maksis 49 grivnat (1,37 eurot). Poolekilose lati vorsti saab 55-66 grivnaga (1,53-1,84 euroga). Kilo liha aga 160 grivna eest (4,47 euroga).

Tavaline päts saia maksab Kolo Domu poes sõltuvalt sellest, kas see on viilutatud või viilutamata 16-20 grivnat (45-56 senti), kümme muna 58 grivnat (1,62 eurot) ning pooleliitrine viin 99 grivnat (2,76 eurot).

Svitlana sõnul on populaarsemad kaubaartiklid lisaks lihakraamile just alkohol ja sigaretid. Viimased panevad suitsetajad Eestis ilmselt kadedust tundma, sest kui meil maksab pakk sigarette viie euro ringis, siis Ukrainas umbes kaks eurot.

Sigaretid kõrvale jättes ei saa vähemalt Kolo Domu kaupluse näitel mingist erilisest hinnatõusust juttugi olla.

Ka eri teenusepakkujate telefonikaarte müüakse pea igas suvalises poes. Neist parima kvaliteediga Vodafone`i stardipakett maksab 100 grivnat ehk alla kolme euro. Hind pole sõjakuude vältel suurt muutunud.

Viktor (vasakul) ja Mõkolai tühjendavad Kiievi kesklinnas prügikonteinereid, mille sisust moodustavad arvestatava osa raketirünnaku järel kokku koristatud klaasikillud.
Viktor (vasakul) ja Mõkolai tühjendavad Kiievi kesklinnas prügikonteinereid, mille sisust moodustavad arvestatava osa raketirünnaku järel kokku koristatud klaasikillud. Foto: Margus Martin

Kolmapäeval käis kesklinnas hoogne prügivedu. Prügiautosse konteinereid tühjendanud Viktor ja Mõkolai kinnitasid, et olmejäätmete hulk on põhimõtteliselt samasugune, kui enne sõda. «Purunenud klaasi tükke on nüüd muidugi hulga rohkem,» tõdes Viktor, viidates hiljutisele raketirünnakule.

Uudisekünnise ületas äsjane luuletaja Aleksandr Puškini mälestusmärgi eemaldamine Kiievi kesklinnas. Seda ei saa võrrelda Narva tankimonumendi operatsiooniga, aga Vene meediaväljaannete hädakisa oli ikkagi suur.

See kostus lausa nii valjusti, et nende rahvuskaaslane, sellel aastal Ukraina kodakondsust taodelnud intellektuaal ja ajakirjanik Aleksander Nevzorov oli sunnitud samal teemal ühismeedias sõna võtma.

Ta kirjutas, et ukrainlastel pole Puškini vastu midagi isiklikku ja tähendas: «Vene maailm tuleb koos juurtega eemaldada. Vastasel juhul kasvab see nakkus uuesti. Mida selline «maailm» endast kujutab, on juba kõigile selge.»

Nevzorov märkis veel, et kõik okupantidega seonduv lõhnab surnukuuri ja väljaheidete järele.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles