E, 28.11.2022

Läti nimetab migrantide väärkohtlemise süüdistust absurdseks

AP/BNS
Läti nimetab migrantide väärkohtlemise süüdistust absurdseks
Facebook Messenger LinkedIn Twitter
Comments 2
Valgevene-Läti piiri ületanud migrandid Lätis Vorzova lähistel 11. august 2021.
Valgevene-Läti piiri ületanud migrandid Lätis Vorzova lähistel 11. august 2021. Foto: INTS KALNINS/REUTERS/Scanpix

Läti lükkas neljapäeval tagasi inimõigusorganisatsiooni Amnesty International väited, et ta on Valgevenest riiki siseneda üritanud migrante väärkohelnud.

Amnesty ütles neljapäeval avaldatud raportis, et Läti võimud on peamiselt Iraagist ja teistest Lähis-Ida riikidest pärit migrante, kes on Valgevene kaudu siseneda üritanud, piirilt vägisi tagasi ajanud ning pannud toime tõsiseid inimõigusrikkumisi nagu salajane kinnipidamine ja isegi piinamine.

Läti siseministeerium ütles e-kirjas uudisteagentuurile Associated Press, et ei ole tuvastanud mitte ühtki juhtumit, kus Läti võimud oleksid kasutanud migrantide kallal füüsilist jõudu või erivahendeid ning ühtki sellekohast kaebust ei ole registreeritud.

«Me ei toeta Amnesty Internationali püüdeid võrdsustada migratsiooni pahatahtlikku instrumentaliseerimist ega Valgevene tahtlikku EL-i välispiiri ohustamist ühelt poolt ning ehtsaid asüülitaotlejaid ja haavatavas olukorras inimesi teiselt poolt,» seisab ministeeriumi kirjas.

Läti välisminister Edgars Rinkēvičs kirjutas Twitteris, et Amnesty International on usaldusväärsuse kaotanud ning äsjane raport tõestab kunagise lugupeetud organisatsiooni täielikku allakäiku.

Läti lükkab kõik need võltssüüdistused tagasi, lisas ta.

Amnesty süüdistuse tuum seisneb selles, et Lätis kehtestatud eriolukorra reeglid lubavad peatada migrantide õiguse taotleda piirialal asüüli, mistõttu on Läti võimudel võimalik inimesed vägisi ja lõplikult Valgevenesse tagasi saata.

Raporti põhjal on kümneid põgenikke ja migrante hoitud põhjendamatult ebasanitaarsetes tingimustes piirialal telkides ja ainult väike protsent inimestest on lubatud Lätti.

Suurem osa migrantidest on paigutatud kinnipidamiskeskustesse ja nende juurdepääsu asüüliprotsessile, juriidilisele abile ja sõltumatule hinnangule on piiratud.

ÜRO pagulasameti UNHCR pressiesindaja Põhja- ja Baltimaades Elisabeth Arnsdorf Haslund ütles, et agentuur saab teateid inimestest, keda ei ole Valgevenest Lätti lastud, aga ka vägivallast ja väärkohtlemisest.

Arnsdorf Haslundi sõnul mõistab UNHCR Läti julgeolekukartusi ning muret asüülitaotlejate, põgenike ja migrantide instrumentaliseerimise pärast, kuid kutsub riiki siiski oma rahvusvahelisi kohustusi täitma ning tagama juurdepääsu oma territooriumile ja asüüliprotseduuridele.

Lätil on Valgevenega 173 kilomeetrit ühist piiri, millest suur osa on nüüdseks okastraataiaga tõkestatud. Piiri tarastamise projekt peaks lõpule jõudma 2024. aastal.

Läti siseministeerium ütles, et augustis kehtestatud eriolukorra reeglite alusel hinnatakse iga migrandi asüülitaotlust eraldi ning inimene lubatakse riiki, kui on tuvastatud humanitaarpõhjused.

«Ükski riik ei ole kohustatud lubama oma territooriumile siseneda igal välisriigi kodanikul, kes seda soovib, ammugi mitte neil, kes teevad sihilikke katseid ületada riigipiiri ebaseaduslikult,» ütles siseministeerium.

Märksõnad
Tagasi üles