T, 31.01.2023

Merkel ei kahetse gaasitehinguid Venemaaga

Merkel ei kahetse gaasitehinguid Venemaaga
Facebook Messenger LinkedIn Twitter
Comments 18
Endine Saksamaa liidukantsler Angela Merkel.
Endine Saksamaa liidukantsler Angela Merkel. Foto: ANDRE KOSTERS/EPA/SCANPIX

Endine Saksa kantsler Angela Merkel ütles täna, et ei kahetse oma 16 ametiaasta otsuseid, millega Venemaast sai Saksamaa suur gaasitarnija.

Sõltuvus Vene gaasist on saanud pärast Venemaa täiemahulist sissetungi Ukrainasse Saksamaa suurimaks Achilleuse kannaks.

Merkel ütles, et sel ajal, kui tema kantsler oli, tuli Saksamaal suurendada gaasiimporti, et täita tuumaenergiast järkjärgulisest loobumisest tingitud tühikut.

«Oli väga ratsionaalne ja mõistetav hankida gaasi torujuhtme kaudu Venemaalt, mis oli odavam kui LNG mujalt maailmast, nagu USA, Saudi Araabia või Katar,» ütles Merkel Lissabonis ajakirjanikele.

«Isegi külma sõja ajal oli Venemaa usaldusväärne energiatarnija,» märkis ekskantsler, kes kasvas üles Ida-Saksamaal.

«Ja seda arvestades ei kahetse ma oma otsuseid sugugi. Ma pigem arvan, et see oli toonasest vaatepunktist õige,» lisas ta.

Merkel tõrjus spekulatsioone, et tema soov president Vladimir Putiniga kokkuleppeid sõlmida oli katse Venemaad kaubanduse abil muuta.

«Ma ei arvanud kunagi, et on midagi sellist, nagu muutus kaubanduse läbi, aga kindlasti oli kaubanduse kaudu mingi ühendus,» lausus Merkel.

Venemaa jõhker kallaletung tegi vajalikuks muudatuse Saksamaa suhtumises Moskvasse, tõdes Merkel ja ütles, et uus valitsus seda teebki.

Merkel lahkus poliitikast 2021. aasta detsembris nelja ametiaja järel. Vaevalt kaks kuud hiljem tungis Venemaa Ukrainale kallale ja määris tema pärandi.

Merkelit ning tema konservatiivide koalitsiooni sotsiaaldemokraatidega süüdistatakse eriti teravalt energiatehingutes, mille tõttu moodustas Vene gaas 55 protsenti Saksa gaasivarudest.

Hea pilguga ei vaadata ka tema toetust gaasitorule Nord Stream 2, mis pidanuks kahekordistama Venemaalt Saksamaale tarnitava gaasi kogust.

Merkeli järeltulija, praegune kantsler Olaf Scholz, pani veebruari lõpus projekti seisma.

Märksõnad
Tagasi üles