Euroopa Liidu sanktsioonid pommitavad Venemaa sõjakassat

Plakat Brüsselis, mis kutsub Euroopat peatama Putini sõja rahastamist. Foto: Stephanie Lecocq/EPA/Scanpix

Kõige valusamalt tabavad Euroopa Liidu sanktsioonid Venemaa energeetikat ja pangandust, jättes riigieelarvesse augu ja mõjutades nii tööhõivet kui ka nõudlust. Venemaale ei jõua EList detaile, et toota kõrgtehnoloogilisi relvi, ja poest ei saa osta näiteks arvuteid, nutitelefone ja legoklotse, selgub EUObserveri käsutusse jõudnud Euroopa Komisjoni töödokumendist.

Aasta alguses kindlustas energiahindade ajutine tõus Venemaale ligi 500 miljardi rubla (8 miljardi euro) suuruse eelarve ülejäägi, mis vähenenud toomismahu tõttu on sulanud 137 miljardi rublani. Augustiks vähenes Venemaal naftatootmine võrreldes aastataguse ajaga kümme ja gaasitootmine 22 protsenti.

Turud on ELi naftaembargo otsusele kiiresti reageerinud, mistõttu suudab Venemaa praegu müüa vaid kaks kolmandikku senisest Euroopale tarnitud kogusest, mis on toonud hinna alla, umbes 25 dollarini barreli kohta.