Raketirünnakuid trotsinud Iraagi parlament valis presidendi
Raketirünnakuid Bagdadi rohelisele tsoonile trotsinud Iraagi seadusandjad valisid eile riigile uue presidendi, lootes lõpetada üle aasta väldanud poliitilise ummikseisu ja vägivalla sõjast räsitud riigis.
Parlament valis Barham Salehi asemele uueks riigipeaks 78-aastase kurdi rahvusest Abdel Latif Rashidi, kelle poolt andis oma hääle enam kui 160 parlamendiliiget, vastu oli 99.
Iraagi presidendi ametikoht on traditsiooniliselt reserveeritud kurdile.
Uus president nimetas kiiresti peaministrikandidaadiks šiiidist poliitiku Mohammed Shia al-Sudani, tehes talle ülesandeks lepitada tülitsevad šiiarühmitused ja moodustada aasta aasta pärast Iraagi viimaseid valimisi toimiv valitsus.
52-aastane Sudani, keda toetavad mõjukad Iraani-meelsed fraktsioonid, lubas valitsuse kokku panna «nii kiiresti kui võimalik», kuid on silmitsi keerulise ülesandega võita enda poole miljonid populaarse vaimuliku Moqtada al-Sadri andunud toetajad.
Kui Sudani kandidatuur juulis esmakordselt välja pakuti, kutsus see esile Sadri järgijate massimeeleavaldused. Raevunud protestijail õnnestus tungida koguni rangelt valvatud rohelises tsoonis asuvasse parlamenti.
Sudanil on nüüd 30 päeva aega moodustada uus valitsus, mis suudaks saavutada parlamendis enamuse toe.
Valusa meenutusena Iraagi probleemidest tabas seadusandjate parlamenti suundudes piirkonda üheksa raketti.
Vähemalt kümme inimest sai haavata, sealhulgas kuus julgeolekujõudude liiget või seadusandjate ihukaitsjat, samuti neli tsiviilisikut.
USA suursaadik Alina Romanowski mõistis Twitteris rünnaku «kõige karmimalt» hukka ja hoiatas, et Iraagi rahvas peab lahendama oma poliitilised erimeelsused üksnes rahumeelsete vahenditega.
«Sellised rünnakud õõnestavad demokraatiat ja viivad Iraagi jätkuvasse vägivallatsüklisse,» märkis ta.
Demokraatlikud institutsioonid, mida on naftarikkas Iraagis üles ehitatud pärast 2003. aasta USA juhitud invasiooni, mis kukutas diktaator Saddam Husseini, on endiselt haprad ja naaberriigil Iraanil on suur mõju.
Juba veidi üle aasta on Iraagil olnud vaid ajutine valitsus, kes on tegelnud paljude pakiliste probleemidega, sealhulgas tööpuuduse, laguneva taristu, korruptsiooni ja kliimamuutuste mõjudega.
Lisaks on Iraak olnud ka riigieelarveta, mis on takistanud hädavajalike reformide ja taristuprojektide elluviimist.
ÜRO missioon Iraagis hoiatas sel nädalal, et «pikale veninud kriis tekitab veelgi ebastabiilsust» ja et lõhestav poliitika «tekitab avalikkuses kibedat pettumust».
Seadusandjate eelmised kolm katset veebruaris ja märtsis riigipead valida ebaõnnestusid juba seetõttu, et polnud vajalikku kahekolmandikulist kvoorumit - 220 saadikut 329-st.