Türgi uus meediaseadus lubab «libauudiste» levitamise eest vangi panna

Türgi president Recep Tayyip Erdoğan. Foto: Vyacheslav Prokofyev/ Kreml/ Sputnik/EPA/Scanpix

Türgi parlament kiitis eile heaks uue karmi meediaseaduse, mis võimaldab saata ajakirjanikke ja sotsiaalmeedia kasutajaid «libauudiste» levitamise eest kuni kolmeks aastaks vangi.

Uued reeglid kinnistavad valitsuse juba niigi tugevat haaret meedia üle kaheksa kuud enne valimisi, mille eel president Recep Tayyip Erdoğanil ei lähe arvamusuuringutes kuigi hästi.

Euroopa Nõukogu hinnangul võib meetme ebamäärane «desinformatsiooni» määratlus ja sellega kaasnev vanglaähvardus «suurendada enesetsensuuri, eriti silmas pidades 2023. aasta juunis toimuvaid valimisi».

Seaduse – mis koosnes 40 muudatusest, millest igaüks nõudis eraldi hääletust – pakkus välja Erdoğani islamijuurtega Õigluse ja Arengu Partei (AKP) ja sellele olid raevukalt vastu Türgi peamised opositsioonijõud.

Üks seadusandja ilmalikust Vabariiklikust Rahvaparteist (CHP) purustas parlamendis haamriga oma mobiiltelefoni, et illustreerida, kuidas sõnavabadust, eriti noorte jaoks hävitatakse.

«Tahaksin pöörduda oma vendade poole, kes on 15-, 16-, 17-aastased ja kes otsustavad Türgi saatuse üle 2023. aastal,» ütles CHP seadusandja Burak Erbay enne haamri haaramist.

«Sul on jäänud vaid üks vabadus – telefon taskus. Seal on Instagram, YouTube, Facebook. Seal te suhtlete,» ütles ta enne hääletust.

«Kui siinne seadus parlamendis läbi läheb, võite oma telefoni sel viisil purustada,» ütles ta.

Enamik Türgi ajalehti ja telekanaleid langes 2016. aasta ebaõnnestunud riigipöördele järgnenud ulatusliku repressioonilaine käigus valitsusametnike ja nende äriliitlaste kontrolli alla.

Kuid sotsiaalvõrgustikud ja internetipõhine meedia jäid Erdoğani kasvavaks pahameeleks suures osas järelevalveta.

See hakkas muutuma, kui Türgi hakkas kasutas karme ähvardusi, et sundida internetihiide nagu Facebook ja Twitter määrama kohalikke esindajaid, kes suudavad kiiresti täita kohalike kohtute korraldusi vastuoluliste postituste mahavõtmiseks.

Erdoğan hakkas umbes samal ajal väitma, et Türgi väga polariseeritud ühiskond on võlts- ja eksitavate uudiste suhtes eriti haavatav.

Sotsiaalmeedia on «muutunud üheks peamiseks ohuks tänapäeva demokraatiale», ütles Erdoğan mullu detsembris.

Uus seadus näeb ette kriminaalkaristuse neile, kes on süüdi tunnistatud vale- või eksitava teabe levitamises.

See nõuab, et sotsiaalvõrgustikud ja veebilehed annaksid üle nende kasutajate isikuandmed, keda kahtlustatakse «eksitava teabe levitamises».

Samuti võimaldab see kohtutel karistada ajakirjanikke ja tavalisi sotsiaalmeedia kasutajaid, kes «avalikult levitavad eksitavat teavet», ühe kuni kolme aasta pikkuse vangistusega.

Valitsus on hakanud ka avaldama iganädalast «desinformatsioonibülletääni», mille eesmärk olevat väidetavad libauudised «täpse ja tõese teabega» ümber lükata.

Seadusandjad lükkasid enne hääletust tagasi opositsiooni korduvad katsed seadust lahjendada.

«See seadus kuulutab sõja tõele,» ütles kurdimeelse opositsioonipartei HDP seadusandja Meral Danis Bektas.

Vabaühenduse Piirideta Reporterid (RSF) selle aasta algul avaldatud iga-aastases ajakirjandusvabaduse indeksis oli Türgi 180 riigi seas 149. kohal.

«Türgis on võimust võtmas autoritaarsus, mis seab väljakutse meedia pluralismile,» ütles RSF. «Kriitikute õõnestamiseks kasutatakse kõiki võimalikke vahendeid.»