Hiina Kommunistliku Partei kongress lõpeb 22. oktoobril

Hiina president Xi Jinping valitakse parteikongressil suurriiki tüürima ka seninägematuks kolmandaks ametiajaks. Pealinnas käivad suured ettevalmistused pidulikuks juubelikongressi tähistamiseks. Fotol turvakontroll Pekingi Nikko hotellis. Foto: MARK R. CRISTINO / EPA / Scanpix

Hiina Kommunistliku Partei 20. kongress, kus president Xi Jinping saab eeldatavasti kolmanda ametiaja, lõpeb 22. oktoobril, ütles iga viie aasta tagant korraldatava kongressi pressiesindaja.

Pühapäevast koguneb 2300 delegaati kõigist Hiina provintsidest Suurde Rahvahalli Pekingi Taevase rahu väljakul, istungeid peetakse valdavalt kinniste uste taga.

Kongressi avatseremoonia algab pühapäeval kell 10.00, seejärel peab Xi kõne, milles ta annab hinnangu eelmisele ametiajale ja tutvustab plaane järgmiseks viieks aastaks.

«Kongressi ettevalmistused on nüüd täielikult lõpule jõudnud,» ütles pressiesindaja Sun Yeli ajakirjanikele.

Kui kõik kulgeb kavakohaselt, kinnitatakse 69-aastane Xi kongressi lõpus taas partei peasekretäriks, mis kindlustab talle Mao Zedongi järel Hiina mõjuvõimsaima liidri positsiooni.

Kongressi ümbritsev on kaetud saladuslooriga, nagu Hiina autoritaarse üheparteiriigi puhul tüüpiline.

Nädal aega kestev kongress, mis on partei rohkem kui 100-aastases ajaloos järjekorras kahekümnes, peaks tooma ametisse uue, Xi enda väljavalitud liidrite komplekti. Xi ametikorrad ei ole piiratud ning kümne võimuaasta jooksul ei ole ta mantlipärijale veel vihjanud.

Kongressi peetakse kaks korda kümne aasta jooksul ning selle jooksul on oodata ümberkorraldusi 25-liikmelises mõjuvõimsas otsustusorganis poliitbüroos.

«Iga valimisüksus riigis kutsus kokku parteikongressi või partei esindajate koosoleku ning valis partei 20. kongressile 2296 delegaati,» vahendas riiklik ringhääling CCTV.

Delegaadid peavad lisaks partei põhikirjale järgima Xi poliitilist ideoloogiat, ütles CCTV.

Nii partei kui kongress on tugevalt hani rahvusest meeste poole kaldu. Riikliku uudisteagentuuri Xinhua andmetel on naiste ja vähemuste osakaal vastavalt 27 ja 11,5 protsenti.

Umbes 96 miljoni liikmega komparteid juhivad keskkomitee ja poliitbüroo. Kõiki provintse ja piirkondi esindavad delegaadid valivad välja umbes 200 partei keskkomitee liiget. Seejärel valib keskkomitee 25-liikmelise poliitbüroo ja selle kõikvõimsa alalise komitee, kuhu praegu kuulub seitse inimest.

Hääletus on pelk formaalsus, sest nii poliitbüroo kui ka alalise komitee koosseis on juba ette ära otsustatud.

Protokoll näeb ette, et uus juhtkond tehakse teatavaks järgmisel päeval pärast kongressi lõppu. Juhtkonnaliikmed astuvad kardina tagant välja ja asuvad kohtadele Xi vasakul ja paremal käel, mille kaugus juhist vastab nende positsioonile võimuhierarhias.

Olulisi muudatusi Hiina poliitikas ega majandussüsteemis oodata ei ole. Xi on laialdase korruptsioonivastase võitluse abil, teisitimõtlejate ja sõnavabaduse halastamatu mahasurumisega kõrvaldanud pea igasuguse opositsiooni ning paigutanud olulistele ametikohtadele oma liitlased.

Koroonapandeemia ajal rakendatud karm nullsallivuse starteegia, millest johtuvalt pandi kümned miljonid inimesed karantiini ja piirati rangelt reisimist, läks aga majandusele kalliks maksma ja tõi kaasa mõned harukordsed protestidki.

Näiteks ilmusid sel nädalal Pekingi Haidiani linnaosas, kus paiknevad kõrgtehnoloogiaettevõtted, välja Xi vastased plakatid.

Hiina võimud keeldusid vahejuhtumit kommenteerimast ja peatasid asja arutamise internetis, mis on ainus avaliku sfääri valdkond, kus režiimi kritiseerimine on üldse võimalik.

Hiina välispoliitika on viimastel aastatel muutunud võimukamaks ja enesekindlamaks, kuid on toonud kaasa vastusamme USA-lt, Euroopalt ja piirkondlikelt naabritelt.

Territoriaalsed pretensioonid Lõuna-Hiina merele suurendavad pingeid teiste riikidega, mis neid alasid omaks peavad, kokkupõrkeid on tekkinud ka vaidlusalusel piiril Indiaga.

Lähedased suhted Moskvaga ja otsus vältida Venemaa kallaletungi kritiseerimist Ukrainale on veelgi süvendanud lahkhelisid Läänega.

Lääneriike, aga ka Jaapanit ja Austraaliat teevad murelikuks veel Hiina ähvardused tungida Taiwani, et liita emamaaga saar, mida Peking peab Hiina osaks.

Xi ei ole ilmutanud kavatsust välispoliitika suunda muuta, ehkki Hiina järsult kahanenud majanduskasv ja probleemid välisinvesteeringute programmiga «Vöö ja Tee» on hakanud riigi mõjujõudu vähendama.

Moslemi vähemuse inimõiguste rikkumine Xinjiangi Uiguuri autonoomses piirkonnas ning opositsiooni tasalülitamine ja sõnavabaduse vaigistamine Hongkongis on samuti põhjustanud laialdast kriitikat välisriikidelt ning toonud kaasa reisipiirangud USA-lt, Suurbritannialt ja Euroopa Liidult.