Lääs on võtnud omaks versiooni Hiinast, mida ta maailmale välja näitab

Hiina Kommunistliku Partei kongressi auks lippudega ehitud maantee. Pühapäeval alanud parteikongress lõpeb 22. oktoobril. Foto: Tingshu Wang/Reuters/Scanpix

Kui Mao Zedong ärkaks surnust üles ja jalutaks täna mööda Shanghai jõe äärt, vaadates suuri modernseid pilvelõhkujaid, ta tõenäoliselt ei usuks, et on Hiinas. Selline lääne standardite järgi ehitatud linn peaks otsekui kõiki veenma, et Hiinas ei ole kommunismist enam mitte midagi järele jäänud.

Liberaalsetes demokraatiates kipumegi mõtlema, et Hiinast on tänaseks saanud USAga konkureeriv kapitalistlik suurriik, pidades Hiina suurejoonelist majanduskasvu lääne väärtuste võiduks.

Osa analüütikute hinnangul on see ilustatud käsitlus, teised osutavad tähtsale käiguvahetusele, mida alustas oma muudatustega Mao järeltulija Deng Xiaoping ja mida praegune president Xi Jinping jätkab. Küsimusele, kas Hiinas valitseb endiselt kommunistlik ideoloogia, saab vastata väga erinevalt.

India poliitikaanalüütiku ja Hiina eksperdist ajaloolase Rana Mitteri ning MITi professori Elsbeth Johnsoni Harvard Business Review’s 2021. aastal avaldatud artiklis «Lääne valearvamustest Hiina kohta» rõhutatakse, et lääs ei mõista ikka veel, kuidas Hiina toimib.