INTERVJUU ⟩ Malta president: ELis puudub põgenike teemal solidaarsus

Eesti ei olnud enne Ukraina põgenike saabumist päriselt rändega kokku puutunud, leiab Malta president George Vella. Foto: Sander Ilvest

Kesk-Vahemere piirkonda saabuvad inimmassid on viimase paari aasta jooksul peaaegu kahekordistunud ning praegune ei saa lihtsalt jätkuda, ütleb Malta president George Vella.

Euroopa on hädas rändekriisiga. Kas Malta saab teistelt riikidelt piisavalt abi?

Otsene vastus on ei. Me oleme korduvalt palunud abi, mis aitaks meile saabujaid ja merelt päästetuid. 2000ndate alguses jäime saabuvate sisserändajate hulgaga hakkama saamisel sõna otseses mõttes täiesti üksi. Lõpuks, pärast Süüria kriisi, kui Kesk-Euroopa hakkas mõistma ja kogema, mida migratsioon endast kujutab, sest Süüriast tuli migrantide voog Kesk-Euroopasse, saadi lõpuks aru, mida me läbi elame.

Siiani väidame ikka veel, et meil on see, mida me nimetame solidaarsuseks, millest Euroopa Liidus nii palju räägitakse. Ja ometi on seda ilmselgelt nii raske ellu viia. Prantsusmaa president rääkis hiljuti sellest, et püüame leida tasakaalu solidaarsuse ja vastutustundliku vastutuse jagamise vahel.

Me palume, et kõik riigid panustaksid oma osa probleemi lahendamisse. Ilmselgelt me päästame inimesed, kes tulevad meie kaldale paatidega, mis on mõnikord merekõlbmatud ja väga ebakindla konstruktsiooniga. Aga mis juhtub pärast migrantidega... meie riik on väga väike – 330 ruutkilomeetrit. Meil on Euroopa Liidu suurim rahvastikutihedus, meid on siin väiksel saarel üle poole miljoni.

Pagulased ei jäta oma riiki, et siia lihtsalt eksisteerima tulla – nad tahavad panustada parema tuleviku saavutamisse. Sellepärast usume, et peaks olema automaatne mehhanism, mille järgi need inimesed, kes on päästetud ja vastavad pagulasseisundi tingimustele, jaotatakse automaatselt teiste riikide vahel vastavalt valemile, milles saab kokku leppida. See võib põhineda riigi rahvaarvu suurusel, SKT-l või mida iganes muud välja pakutakse.