Prantsusmaa ja Saksamaa valitsuste ühisistung lükati erimeelsuste tõttu jaanuari

Saksa liidukantsler Olaf Scholz ja Prantsuse president Emmanuel Macron. Foto: LUDOVIC MARIN/AFP/Scanpix

Järgmiseks nädalaks kavandatud Prantsusmaa ja Saksamaa valitsuste ühisistung lükati edasi jaanuari, kuna mitmes küsimuses kokkuleppe saavutamiseks oli vaja «rohkem aega», teatas täna Berliin.

«Me tegeleme praegu mitmete erinevate teemadega, milles me pole veel ühtsele seisukohale jõudnud,» ütles kantsler Olaf Scholzi pressiesindaja Steffen Hebestreit.

Ta ei täpsustanud erimeelsuste üksikasju ega seda, mis asjus need on.

Samas kohtub Scholz neljapäeval EL-i tippkohtumise kõrvalt Prantsuse presidendi Emmanuel Macroniga, ütles Hebestreit ja lisas, et kokku saada võidakse ka järgmisel kolmapäeval Pariisis.

Regulaarselt peetava istungi edasilükkamine toob välja kasvava lõhe kahe EL-i suurriigi vahel ning langeb ajale, mil Euroopa on kimpus energia- ja elukalliduskriisiga, mille on põhjustanud Vene kallaletung Ukrainale.

Prantsusmaa ja Saksamaa on sageli püüdnud moodustada kriiside ajal ühisrinnet ja kahe riigi juhid on tippkohtumiste eel oma seisukohti koordineerinud.

Viimastel nädalatel on aga teineteist avalikult kritiseeritud valdkondades energiast kuni riigikaitseni.

«Erimeelsuse hetki on alati olnud, kuid see siin on tõsisem,» ütles Jacques-Pierre Gougeon mõttekojast Rahvusvaheliste ja Strateegiliste Suhete Instituut (IRIS).

Kui Scholzi valitsus teatas 200 miljardi eurosest kavast tarbijate ja äride kaitsmiseks energiahindade kallinemise eest, hoiatas Macron, et see võib häirida EL-i ühisturu toimimist.

«Kui tahame koherentset lähenemist, ei ole vaja luua riiklikke strateegiaid, vaid Euroopa strateegiaid,» arutles Macron esmaspäeval avaldatud usutluses ajalehele Les Echos.

Samas on Prantsusmaa kehtestanud riiklikul tasandil energiale hinnalae.

Berliini on süüdistatud ka EL-i ülese gaasihinnalae vetostamises, mis riigi hinnangul võtaks tarbijatelt ajendi energiat säästa ja teeks olukorda seeläbi hullemaks.

Prantsusmaa, mis kannatab mitme tuumajaama sulgemise tõttu elektrinappuse all, on seevastu hinnalage pooldanud.

Berliin pole samal ajal rahul, et Pariis ei toeta niinimetatud Midcati gaasiprojekti taaselustamist, mis näeb ette gaasitorusid, mis ühendaks Portugali ja Hispaaniat läbi Prantsusmaa Saksamaaga.

Prantsusmaa on projektile vastu, kuna peab seda kalliks ja ebavajalikuks, sest riigil on piisavalt LNG terminale.

Sõjalistel teemadel on erimeelsusi tekitanud Saksamaa hiljutine edu saada 14 NATO liikmesriiki ühinema oma õhutõrjekilbi projektiga, mis ärritab Prantsusmaad, sest sellel on omad plaanid.

Saksa plaan näeb ette Iisraeli õhutõrjesüsteemi ostmist, kuid Prantsusmaa arendab Itaaliaga oma raketitõrjesüsteemi.