Iraani tabasid ELi sanktsioonid kiirelt nagu kamikaze-droonid (3)
:format(webp)/nginx/o/2017/01/06/6230493t1h9a3f.jpg)
20. oktoober 2022, 19:52
/nginx/o/2022/10/20/14911398t1ha098.jpg)
Vastuseks teadetele Ukrainas surma ja hävingut külvavatest kamikaze-droonidest sai EL oma muidu üsna pikalt aega võtva sanktsiooninimekirja koostatud rekordiliselt kiire paari päevaga.
Täna saabus teade, et musta nimekirja on pandud kolm venelastele Shahed-136 droonide tarnimisega seotud inimest ja üks juriidiline isik. See tähendab kõigi nende Euroopas asuvate varade külmutamist ja füüsiliste isikute puhul ka keeldu ELi maadesse või neist läbi reisida. Juriidiline isik on Iraani sõjaväega seotud asutus, kes on tegelenud venelastele nii ukrainlaste vastu pruugitavate droonide kui ka nende kasutamist õpetavate instruktorite läkitamisega.
«See on toimunud erakordselt kiiresti, arvestades, kuidas EL tavaliselt toimib,» ütles Eesti ELi esindust juhtiv suursaadik Aivo Orav, kes koos ülejäänud 26 liikmesmaa kolleegidega täna kell 13 Brüsseli aja järgi need sanktsioonid heaks kiitis. «Välisministrid kohtusid esmaspäeval Luksemburgis ja seal käis Eesti koos mitme teise liikmesriigiga idee välja. Nelja päevaga saadi sanktsioonid kehtestatud.»
Kuigi tänaseks on EL seoses Ukrainas käiva Vene agressiooniga kehtestanud sanktsioone juba sadadele inimestele ja juriidilistele isikutele, pole see sugugi nii lihtne tegutsemine kui kõrvalt vaadates tunduda võiks.
Enne kellegi sanktsioonide alla panemist tuleb kokku panna vettpidav pakett, mis tõestab karistatava süüd. Ei piisa, et näiteks mõni meediakanal väidab kellegi kohta midagi. Sanktsioonide alla sattunul on alati õigus see kohtus vaidlustada. Kui ta võidab, peab musta nimekirja koostaja ta sealt välja võtma ja lisaks maksma valurahana «preemiat».
«Tavaliselt võtavad tõenduspakettide kokkupanekud tohutult aega. Me peame olema kindlad, et tõendid kohtus oleksid vettpidavad, kusjuures need tõendid peavad olema avalikult kättesaadavad, luureinfost siin ei piisa,» rääkis Orav.
/nginx/o/2022/10/20/14911405t1he71f.jpg)
«Oli vaja kindlasti tõestada seost Iraani ja droonide vahel,» selgitas Orav. «Sanktsioonidiplomaatias peame toetuma väga tugevale pinnale ja see on sageli aeganõudev.»
See tõendite pakett, mis nelja päevaga kokku saadi, oli Eesti suursaadiku sõnul aga väga tõsine.
Peale kohtukindlate tõendite on ELi sanktsioonide kehtestamiseks vaja veel ka seda, et absoluutselt kõik 27 liikmesriiki oleksid poliitiliselt nõus. Näide sellest, kus tõendid on kokku pandud, kuid musta nimekirja isik ikkagi siiani sattunud pole, on Moskva patriarh Kirill. Tema karistamise vastu seisab järjepidevalt Ungari.
Kolmandaks, kui liikmesriikide esindajad on sanktsioonides kokku leppinud, hoitakse karistatavate nimekirja saladuses seni, kuni need on ilmunud ELi ametlikes teadetes ehk kehtima hakkamise hetkeni. «On oluline, et see info enne välja ei tule, sest vastasel juhul saavad need inimesed oma varasid veel ümber tõsta ja mingeid toiminguid teha,» selgitas Orav.
«Põhimõtteliselt on Iraani puhul kokkulepe veel kahe inimese ja kahe juriidilise isiku suhtes,» lisas Orav. Nende puhul räägitakse aga juba ühest sanktsioonirežiimist teise tõstmisest, sest nad seisavad juba praegu seoses Iraani tuumarikastamisprogammiga massihävitusrelvade piiramist puudutavate kokkulepete rikkumise eest mustas nimekirjas.