Vello Pettai: iga tühja lubadust pole mõtet sildistada populismiks

Moskvas korraldati USA presidendi Donald Trumpi austuseks 2017. aastal ametisse vannutamise ajal pidu. Trumpi kõrval kujutati seinal Venemaa riigijuhti Vladimir Putinit ja Prantsusmaa opositsioonipoliitikut Marine Le Peni. Foto: VASILY MAXIMOV/Scanpix

Postimehe välistoimetaja Margus Parts kutsus külla tuntud Eesti populismiuurija, Tartu Ülikooli külalisprofessori Vello Pettai. Populismist räägitakse kõikjal, aga ei pruugi olla sugugi üldmõistetav, mida see mõiste tähendab või milline on olnud populismi ajalugu. Juttu tuleb ka populismi tulevikust.

Professor Vello Pettai. Foto: Sille Annuk

Pettai selgitas, et mõned teoreetikud näevad populismi algust juba 19. sajandi rahvaliikumistes USAs, teised aga dateerivad populismi teket hilisemaks, 20. sajandi 20. ja 30. aastatele. Tänapäevane populism on aga omapärane, sest see on esiplaanile tõstnud rohkem teemasid.

Populistlike liikumiste defineerivaks tunnuseks on rõhutus, et eliit on korrumpeerunud ning võim peab minema rahva kätte. Sellele on aga lisandunud elemente nagu immigratsioon või kultuurilised-sotsiaalsed võitlused. «Nii et siin on nii vana kui ka uut,» märkis Pettai.

Professor tõi esile, et tavakasutuses on kombeks nimetada mõne poliitiku loosungit või sõnavõttu populistlikuks, kui see pole veenev. «Seda võib ka teha. Võib-olla isegi paremat sõna selle jaoks ei ole, kui inimene lihtsalt ütleb, et alandame makse ja tõstame toetusi. See toob esile suhtumise, et see pole tõsiseltvõetav, seega populistlik,» sõnas Pettai.

Teaduslikult aga uuritakse populismi sügavamalt ning lisanduvad teised elemendid, mistõttu on sellist poliitikalaadi raske ühe loosungi, isiku või liikumisega fikseerida. Pettai võttis kokku, et kui igas riigis on mõni poliitiline jõud peavoolule ja teistele erakondadele tugevalt vastu seisnud, siis viimase paarikümne aasta jooksul on populistlike erakondade tõus eriti silma paistnud.

Samas on praegu tema hinnangul keeruline öelda, kas populistid on läänemaailmas veel tõusuteel või juba languses. Tundub, et populism on jätkuvalt keskel, sest on uusi tulijaid nagu Rootsis ja Itaalias ning USA eelmine president Donald Trump ei ole ka veel kuhugi kadunud. «Siin ei saa küll kergelt hingata, kes niimoodi suhtuda tahab. Aga päris maailmalõpp ka veel ei ole,» naljatles ta.

Pettai rääkis saates lahti:

• Pidevalt öeldakse, et populism on kahjulik, aga mille poolest see ikkagi kahjulik on?
• Kuidas erinevad vasakpoolne ja parempoolne populism?
• Kas populism ja autoritaarsus käivad alati käsikäes?
• Millised on Ida-Euroopa populismi eripärad?
• Milliseid lähenemisi populistidelt on üle võtnud traditsioonilised parteid?
• Millistes riikides on populistlikud parteid jäänud värava taha, kus on hoovi toodud ning millistes valitsustüüri juurde tõusnud?
• Kas on ka riike, kus populistid on valitsemisest välja langenud ning muutunud kättemaksuhimuliseks?
• Mida tähendavad mõisted uustraditsionalism ja uusfeudalism?
• Kas me saame öelda, et Kreml ja Putini režiim olid oluliseks hammasrattaks populistlike liikumiste jaoks?