Baltimaad püüavad mõjutada ELi Venemaad eritribunali alla andma

Eesti peaminister Kaja Kallas. Foto: Piroschka Van De Wouw / REUTERS / Scanpix

Balti riikide liidrid püüdsid täna Brüsselis mõjutada Euroopa Liidu kolleege aitama luua eritribunali, et anda Venemaa juhid Ukrainas toime pandud agressioonikuriteo eest kohtu alla.

Rahvusvaheline Kriminaalkohus (ICC) uurib Vene sõjaväelaste võimalikke kuritegusid Ukrainas pärast sissetungi 24. veebruaril.

Kiiev aga soovib, et moodustataks täiendav tribunal mõistmaks Moskva üle kohut agressioonikuriteo eest, sest nii saaks Venemaa juhtide üle kiiremini õigust mõista.

«Me peame kindlasti arutama õiguslikku vastust toime pandud agressioonikuritegudele ja kuidas luua eraldi tribunal nende üle õiguse mõistmiseks,» ütles Eesti peaminister Kaja Kallas ELi tippkohtumisel.

«ICC mõistab kohut sõjakuritegude üle, aga agressioonikuriteo üle saab kohut mõista üksnes eraldi tribunal, ja minu arvates võiks Euroopa Liit selles juhtohjad haarata.»

Läti peaministri Krišjānis Kariņši sõnul peaks EL alustama tööd tribunali loomiseks, et selgitada välja, kuidas panna Venemaa õiguslikult vastutama praegu Ukrainas toime pandavate jubeduste eest.

«Venemaa sõda muutub järjest jõhkramaks. Nüüd on see avalikult suunatud mitte ainult Ukraina sõjaväe, vaid ka Ukraina rahva ja selle tsiviiltaristu vastu,» ütles Kariņš.

Kariņš rõhutas ka vajadust tugevdada Valgevene-vastaseid sanktsioone.

ELi eesistuja Tšehhi toetab samuti eritribunali ideed, kuid mitmed teised riigid on kõhklevamal seisukohal.

Euroopa Komisjoni õigusvolinik Didier Reynders ütles eelmisel nädalal ICC ja Ukraina prokuratuuri tegevusele viidates, et esmalt tuleks kõik olemasolevad vahendid maksimaalselt ära kasutada.

Agressioonikuriteo mõiste pärineb Nürnbergi tribunali kohtumõistmisest natside juhtide üle pärast Teist maailmasõda.