INTERVJUU Ekspert: Lähis-Idas ajavad läänesõbralikud ja -vaenulikud riigid Kremliga sama poliitikat

Copy
Londoni ülikooli idamaade ja Aafrika uuringute kooli õppejõu Seyed Ali Alavi sõnul torkab silma, kuidas Iraan üritab oma suhteid Venemaaga varjata, samas kui teised Lähis-Ida riigid ei häbene sugugi, et ei järgi Moskvale kehtestatud sanktsioone. 
Londoni ülikooli idamaade ja Aafrika uuringute kooli õppejõu Seyed Ali Alavi sõnul torkab silma, kuidas Iraan üritab oma suhteid Venemaaga varjata, samas kui teised Lähis-Ida riigid ei häbene sugugi, et ei järgi Moskvale kehtestatud sanktsioone. Foto: Valdis Kauliņš/Riia konverents

Kuigi Venemaa ründab Ukrainat Iraani droonidega, pole Teheran sugugi nende tähtsaim partner Lähis-Idas – Kremli sõjamasina käigus hoidmisesse panustavad palju enam sealsed läänesõbralikuks peetavad maad, leidis usutluses Postimehele Londoni ülikooli õppejõud Seyed Ali Alavi.

Läinud nädalal Riia julgeolekukonverentsil osalenud Lähis-Ida ja Iraani uuringute lektori hinnangul on kummaline, et Euroopas puudub igasugune arutelu selle üle, kuidas näiteks Saudi Araabia ja Türgi flirdivad Moskvaga, võttes iseenesestmõistetavana, et suhted läänega peavad niisugusele käitumisele vastu.

Ükskõik, mida Teheran ütleb, on selge, et Iraan tarnib Venemaale Ukraina sõjas kasutamiseks droone ja ehk edaspidi ka rakette. Mis on nende ajend selleks koostööks?

Väga tähtis on antud juhul vaadata Lähis-Ida tervikuna. Mulle tundub, et Euroopa poliitikud ei taju suurt pilti. Üllatuslikult näeme praegu esimest korda, et läänemeelsed ja USA-meelsed režiimid Lähis-Idas ajavad sama poliitikat, mida ebasõbralikud režiimid. Iraani toetuse mõju Venemaale Ukraina sõja kontekstis on minimaalne võrreldes sellega, mida pakuvad Venemaale sidemed Saudi Araabia, Araabia Ühendemiraatide, Türgi ja Iisraeliga.

Esiteks on selle põhjuseks Iraanile kehtestatud sanktsioonid, mille tõttu neil juba puudub mõju energiaturule. Hiljuti nõustus OPEC+ Saudi Araabia eestvedamisel Venemaa hüvanguks kärpima nafta tootmist, mis mõjutab konflikti rohkem kui miski, mida Iraan võib Venemaale anda.

Või Türgi, kes küll olles toetanud Ukrainat, ei ühinenud Venemaa-vastaste sanktsioonidega. Türgi on Venemaale hapnikutoru, mille kaudu nad saavad korvata sanktsioone. Lisaks käis Araabia Ühendemiraatide liider [president šeik Mohammed bin Zayed al-Nahyan] hiljuti Moskvas kohtumas Venemaa presidendi Vladimir Putiniga. Ja need kõik on energiaturu mõttes suured tegijad.

Iraani toetus Venemaale on pigem sümboolne. See ei muuda sõja käigus midagi, sest Venemaa ise oli sõjavarustuse tarnija Iraanile. See on ehk vaid näitamaks, et neil on olemas tehnoloogia. Iraani režiim on alates tuumaleppe kokku varisemisest isoleeritud ja sanktsioonid automaatselt tõukasid Iraani valitsust Venemaa kui ainsa alternatiivi poole.

Tagasi üles