NATO juht läheb Türki Soome ja Rootsi liikmesust edendama

Copy
NATO peasekretär Jens Stoltenberg.
NATO peasekretär Jens Stoltenberg. Foto: Kenzo Tribouillard/AFP/Scanpix

NATO peasekretär Jens Stoltenberg teatas täna kavatsusest minna lähiajal Türki arutama Soome ja Rootsi peaaegu lõpule jõudnud protsessi alliansiga ühinemiseks.

Reis kohtumiseks president Recep Tayyip Erdoğaniga saab olema tundlik, sest Türgi ja Ungari on viimased NATO 30 riigist, kes pole ratifitseerinud liitumisprotokolli, mis teeks Soomest ja Rootsist uued liikmed.

Ungari on seejuures kinnitanud kavatsust ratifitseerida protokoll hiljemalt detsembris.

Protsess peab olema konsensuslik. Kuid Erdoğan hoiatas oktoobri alguses, et Ankara ei ratifitseeri Soome ja Rootsi liikmestaatust enne, kui nende «lubadused» on täidetud.

Kaks Põhjamaad loobusid aasta algul oma pikaajalisest mitteühinemispoliitikast, taotledes NATO-ga liitumist seoses Venemaa kallaletungiga Ukrainale ja sellega, kuidas sõda muutis Euroopa julgeolekut.

Juunis sõlmisid Türgi, Rootsi ja Soome kokkuleppe, mis sisaldas sätteid väljaandmise ja teabejagamise kohta.

Lepe käsitles Erdoğani peamisi nõudmisi, et Soome ja Rootsi ei võtaks enam vastu Türgis keelatud kurdi võitlejaid, keda ta peab «terroristideks», ning annaks üle Ankara tagaotsitavad kurdid.

Stoltenberg, kes esines meediakonverentsil pärast Rumeenia peaministri võõrustamist NATO peakorteris, tervitas Stockholmi ja Helsingi «tihedat kontakti» Ankaraga «kõigil tasanditel».

NATO juht lisas: «Lähen ise lähiajal... Istanbuli, et kohtuda president Erdoğaniga.» Enne teda käib Türgis ka Rootsi uus paremtsentristist peaminister Ulf Kristersson.

Stoltenbergi sõnul on Ungari «selgelt välja öelnud», et tema parlament hääletab Soome ja Rootsi ühinemisprotokollide ratifitseerimise üle umbes lähema kuu jooksul.

«Ma olen kindel, et kõik liitlased ratifitseerivad ühinemisprotokolli,» ütles ta.

NATO juht lisas Venemaale suunatud varjatud hoiatuses, et Soomele ja Rootsile laienevad julgeolekutagatised ka liitumisprotsessi ajal. «Kui Soomele ja Rootsile avaldataks mingit survet, siis on mõeldamatu, et NATO liitlased lihtsalt seisaksid käed rüpes ega reageeriks,» rõhutas ta.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles