KOHALIK VAADE Lätis hakkavad võimupirukat jagama kolm erakonda

Copy
Peaministripartei Uus Ühtsus koalitsioonikõnelustel Ühendnimekirja esindajatega. Paremalt teine praegune ja ilmselt tulevane peaminister Krišjānis Kariņš.
Peaministripartei Uus Ühtsus koalitsioonikõnelustel Ühendnimekirja esindajatega. Paremalt teine praegune ja ilmselt tulevane peaminister Krišjānis Kariņš. Foto: Evija Trifanova/LETA/Scanpix

Läti parlamendivalimised võitnud Uus Ühtsus tahtis küll nelja partei koalitsiooni, kuhu oleks kaasatud ka sotsiaaldemokraatlikud Progressiivsed, aga pärast nädalatepikkusi läbirääkimisi said oma tahtmise parempoolsed koalitsioonipartnerid, kes soovisid Progressiivsed opositsiooni jätta.

Erakondade seas algas punaste joonte tõmbamine potentsiaalsete valitsuspartnerite poolt ja vastu juba enne valimisi. 19 protsenti häältest ehk 26 seimi kohta pälvinud Uus Ühtsus teatas, et ei kavatse teha koostööd Roheliste ja Põllumeeste Liiduga, mis osutus valimistel 12 protsendi ehk 16 seimikohaga populaarsuselt teiseks erakonnaks.

Peamine põhjus, miks neid parketikõlbulikuks ei peetud, seisneb selles, et mõni aasta tagasi võrdles Roheliste ja Põllumeeste Liidu juht Aivars Lembergs Lätis asuvaid NATO vägesid okupatsiooniga.

Usutluses nädalalehele Ir märkis praegune (ja tõenäoliselt ka järgmine) peaminister Krišjānis Kariņš, et Uus Ühtsus ei kavatse koostööd teha ka erakonnaga Läti Esimesel Kohal, tuues põhjuseks nende suhtumise idanaabrisse.

Tagasi üles