Putin üritab end taaskehtestada kõnelustel Armeenia ja Aserbaidžaaniga

Vene president Vladimir Putin, Aserbaidžaani riigipea Ilham Alijev ja Armeenia peaminister Nikol Pašinjan kolmepoolsel kohtumisel Moskvas eelmisel aastal. Foto: MIKHAIL KLIMENTYEV / AP / SCANPIX

Vene autoritaarne president Vladimir Putin võõrustab täna Armeenia ja Aserbaidžaani liidreid, kui Moskva üritab end taaskehtestada olulise vahendajana Kaukaasia vaenupoolte vahel.

Läbirääkimised peetakse Venemaa lõunaosas Sotšis ning hetkel on lääneriikide osalus suurenenud keerulises Kaukaasia piirkonnas, kus Venemaa on oma sõjategevuse tõttu Ukrainas kaotanud märkimisväärselt mõju võrreldes aastakümneid kestnud domineerimisega.

Nii Armeenia peaminister Nikol Pašinjan kui Aserbaidžaani president Ilham Alijev teatasid, et on jõudnud Sotši.

Kremli kohaselt püütakse tänaste kohtumistega keskenduda mulluste kõneluste raames kokkulepitu rakendamisele ning edasistele sammudele, kuidas tugevdada stabiilsust ja julgeolekut piirkonnas.

Putin pidas esmalt üks-ühele kohtumise Pašinjaniga ning kohtub hiljem päeval Alijeviga eraldi, enne kui kolmekesi maha istutakse, teatas Moskva.

Karabahhi konflikti lahendusele lähemale jõudmist lootev Pašinjan ütles, et Jerevani peamiste eesmärkide hulka kuulub Aserbaidžaani taandumine Mägi-Karabahhi aladelt, mis on Venemaa niinimetatud rahuvalvejõudude kontrolli all, aga samuti Armeenia sõjavangide vabastamine.

Putin algatas Venemaa-Aserbaidžaani-Armeenia kolmepoolse tippkohtumise oktoobri keskel Astanas SRÜ tippkohtumisel.

Ta märkis, et «nüüd on huvi (sellise kohtumise vastu)» ja soovitas Aserbaidžaani ja Armeenia juhil «kohtuda Venemaal suvalisel ajal ja suvalises kohas: Sotšis, Peterburis, Moskvas».

Eelmine sarnases formaadis kohtumine leidis aset 2021. aasta novembris.

Läinud kuul hukkus kokkupõrgetes Armeenia ja Aserbaidžaani vahel vähemalt 286 inimest, enne kui USA vahendatud relvarahu kõige hullemale verevalamisele alates sõjast lõpu tegi.

Kuus nädalat kestnud sõda 2020. aastal nõudis kummalgi poolel üle 6500 elu ja lõppes Venemaa vahendatud relvarahuga.

Leppe kohaselt pidi Armeenia loovutama suure osa aladest, mida see oli aastakümneid kontrollinud, lisaks paigutati piirkonda umbes 2000 Vene rahuvalvajat.

Et Moskva on alates Ukrainale kallaletungimisest rahvusvahelisel areenil üha enam üksi jäänud, on USA ja Euroopa Liit rahuprotsessis ohjad enda kätte võtnud.

Pašinjan ja Alijev kohtusid viimati 31. augustil Brüsselis.

Alijev on lubanud Karabahhi aladele tuua taas asereid elama ning taasavas hiljuti vallutatud aladel ka lennujaama.

Bakuu liitlane Türgi on suurendanud ka oma jõupingutusi, et vahenduskõnelustest osa võtta. Nii näiteks kohtus president Recep Tayyip Erdoğan hiljuti Prahas nii Alijevi kui Pašinjaniga.

Kreml lisas oma esmaspäevases teates, et kolmik sooviks arutada ka küsimusi, kuidas taastada ja arendada kaubandust ja majandust, aga ka transpordiühendusi.

Mägi-Karabahhi armeenlastest separatistid lõid Aserbaidžaanist lahku Nõukogude Liidu lagunemise järel 1991. aastal. Järgnenud konfliktis hukkus umbes 30 000 inimest.