Jerevan ja Bakuu soostusid hoiduma jõu kasutamisest Karabahhi tülis

Vene president Vladimir Putin ühise laua taga Armeenia peaministri Nikol Pashinjaniga (paremal) ja Aserbaidžaani presidendi Ilham Alijeviga. Foto: Sergei Bobylev/Sputnik/EPA/Scanpix

Armeenia ja Aserbaidžaan leppisid eile kokku hoiduda jõu kasutamisest tüli lahendamisel Mägi-Karabhhi piirkonna üle, on öeldud pärast Venemaa vahendatud kõnelusi tehtud ühisavalduses.

Bakuu ja Jerevan leppisid kokku «lahendada kõik vaidlused üksnes vastastikuse suveräänsuse tunnustamise alusel», öeldi Sotši tippkohtumise lõpus vastu võetud ühisdeklaratsioonis.

Algatus tuli kuu aega pärast Armeenia ja Aserbaidžaani rängimaid kokkupõrkeid pärast 2020. aasta sõda.

Bakuu ja Jerevan pidasid 1990. aastatel ja tunamullu maha verise sõja armeenlaste enamusega Mägi-Karabahhi üle.

Läinud kuul hukkus kokkupõrgetes kahe riigi vahel vähemalt 286 inimest, enne kui USA vahendatud relvarahu pärast Moskva nurjunud katseid neile lõpu tegi.

Kuus nädalat kestnud sõda 2020. aastal nõudis kummalgi poolel üle 6500 elu ja lõppes Venemaa vahendatud relvarahuga.

Leppe kohaselt pidi Armeenia loovutama suure osa aladest, mida see oli aastakümneid kontrollinud, lisaks paigutati piirkonda umbes 2000 Vene rahuvalvajat.

Et Moskva on alates Ukrainale kallaletungimisest rahvusvahelisel areenil üha enam üksi jäänud, on USA ja Euroopa Liit rahuprotsessis ohjad enda kätte võtnud.

Pašinjan ja Alijev kohtusid viimati 31. augustil Brüsselis.

Mägi-Karabahhi armeenlastest separatistid lõid Aserbaidžaanist lahku Nõukogude Liidu lagunemise järel 1991. aastal. Järgnenud konfliktis hukkus umbes 30 000 inimest.