Saksa kantsler Olaf Scholz teeb sel nädalal visiidi Hiinasse, kus peab tasakaalustama tema riigile olulise majanduskoostöö tihendamist murega, et autoritaarsest Pekingist ollakse liigses sõltuvuses.
Scholzil seisab ees keeruline Hiina-visiit (1)
Scholz, keda saadab ärijuhtide delegatsioon, on esimene Hiinat külastav Euroopa Liidu liider alates 2019. aastast.
Reedel toimuva ühepäevase visiidi käigus kohtub ta president Xi Jinpingi ja peaminister Li Keqiangiga.
Visiit on põhjustanud Saksamaal teravaid vaidlusi, kuna Berliinile on maksnud rängalt kätte ülemäärane sõltuvus Vene energiast, mille tarne Moskva Ukraina invasiooni järel seiskus.
Kriis on viinud küsimusteni, kas Saksa rasketööstuse sõltuvus Hiinast võib riigi taas haavatavaks teha.
Lääne ja Pekingi vahelised pinged on viimastel aastatel kasvanud, muu hulgas seoses Taiwani ja inimõiguste olukorraga Xinjiangis. Muret on seejuures avaldanud ka Scholzi enda valitsusliikmed.
Välisminister Annalena Baerbock ütles, et suhetes Hiinaga võidakse korrata samu vigu, mida tehti Venemaaga.
«Peame seda vältima,» ütles ta nädalavahetusel ringhäälingule ARD.
«Arvan, et on äärmiselt oluline, et me ei teeks end kunagi taas niivõrd sõltuvaks riigist, mis ei jaga meie väärtusi.»
Küsimuse tundlikkust näitlikustas läinud kuul puhkenud tüli Hiina laevandusfirma Cosco plaani ümber osta osalus Hamburgi kaubaterminalis.
Scholz lükkas tagasi kuue ministeeriumi üleskutse tehing julgeolekukaalutlustel vetostada ja otsustas lubada firmal osta plaanitust väiksem osalus.
Teised valitsusliikmed peavad majandussuhete süvendamist Hiinaga aga ülimalt oluliseks, et leevendada eelseisvat majanduslangust.
Scholzi kõneisik Steffen Hebestreit rõhutas visiidi eel, et kantsler ei toeta Saksamaa Hiinast «lahti ühendamist», kuid tahab suhteid «mitmekesistada ja riske maandada».
Saksa ja Hiina majandused on sügavalt läbi põimunud. Hiina on üks Saksa kaupade suuremaid turgusid, eriti autotootjate Volkswagen, BMW ja Mercedes-Benz jaoks ning paljud Saksa töökohad sõltuvad just sellest kaubavahetusest.