Alžeeria võõrustab üle mitme aasta esimest Araabia Liiga tippkohtumist

Kuveidi kroonprints Sheikh Meshal al-Ahmad al-Sabah vaatab Alžeeria presidendi Abelmadjid Tebboune'iga Alžeeriasse saabumisel üle auvalve. Foto: ALGERIAN PRESIDENCY/ Reuters/ Scanpix

Araabia liidrid kogunesid teisipäeval Alžeeriasse oma esimesele tippkohtumisele pärast mitme riigi suhete normaliseerimist Iisraeliga, asi, mis on regiooni lõhestanud.

Araabia Liiga pidas oma viimase kohtumise 2019. aastal, enne koroonapandeemiat ja Araabia Ühendemiraatide ajaloolist USA vahendatud lepet luua diplomaatilised suhted juudiriigiga.

Iisraeli alles kolmandale sellelaadsele diplomaatilisele leppele järgnesid samalaadsed lepped Bahreini, Sudaani ja Marokoga, süvendades seeläbi kuningriigi aastakümneid kestnud rivaliteeti oma naaberriigi Alžeeriaga.

Nüüdne tippkohtumine, mida on pandeemia tõttu korduvalt edasi lükatud, langeb kokku erakorraliste valimistega Iisraelis, kus võivad võimule naasta käremeelne Benjamin Netanyahu ja tema paremäärmuslikud liitlased.

Kohtumist võõrustav Alžeeria on kauane Palestiina toetaja ning vahendas oktoobris lepituskõnelusi vaenutsevate liikumiste Fatah ja Hamas vahel.

Ehkki leppe pidamist ei pea paljud tõenäoliseks, nähti selles avalike suhete võitu Alžeeriale endale, mis on püüdnud suurendada oma regionaalset ja rahvusvahelist rolli, ning mille käest püüavad riigid üha rohkem osta maagaasi.

Alžeeria on tippkohtumist välja reklaaminud kui üritust, mis püüab taasühendada araabia maailma, ent sellelt puuduvad mitu olulist tegijat, sealhulgas Saudi Araabia kroonprints Mohamed bin Salman, kel on kuuldavasti kõrvapõletik, ja Maroko kuningas Mohammed VI.

Araabia meedia teatel ei sõida Alžiiri ka AÜE ja Bahreini liidrid, kuna need riigid on normaliseerinud juba oma suhted Iisraeliga.

«Araabia riigid, mis on normaliseerinud suhted Iisraeliga, ei ole entusiastlikult meelestatud mõttest tulla kokku selleks, et mõista hukka nende seisukoht,» ütles Genfis elav ekspert Hasni Abidi.

Alžiiri peatänavad olid teisipäeval ehitud araabia maade rahvuslippudesse ja suurtel plakatidel tervitati «vendasi araablasi».

Samas on Alžeeriat muutnud rahutuks Maroko julgeoleku- ja kaitsekoostöö Iisraeliga, lisades pingeid aastakümneid kestnud usaldamatuse õhkkonnale, mida toidab pidevalt tüliküsimus Lääne-Sahara üle.

Alžiir katkestas 2021. aasta augustis diplomaatilised suhted Rabatiga, tuues põhjuseks viimase «vaenulikud sammud».

Eriline väljakutse on tippkohtumise lõppkommünikee sõnastamine, mis tuleb heaks kiita ühehäälselt.

Kuna tippkohtumisel on kavas puudutada konflikte Süürias, Liibüas ja Jeemenis, ütlevad allikad, et välisministrid püüavad jõuda konsensuseni, kuidas sõnastada Türgi ja Iraani «sekkumist» piirkonda ning kas nimetada neid nimepidi.

«Selle tippkohtumise paradoks seisneb selles, et seda reklaamitakse kui ühendavat sündmust, samas kui igal Araabia riigil on tegelikult omad teemad ja eesmärgid, mis vastavad nende endi huvidele,» ütles Abidi.

«Seega on Araabia Liiga kokkuvõttes Araabia välispoliitika täiuslik peegel.»

Veel üks vastuoluline aspekt tippkohtumisega seoses on olnud Alžeeria jõupingutused tuua Süüria autoritaarse presidendi Bashar al-Assadi režiim tagasi Araabia Liigasse. Kümmekond aastat tagasi peatati Süüria liikmesus seoses 2011. aasta araabia kevadest tõukunud protestide verise mahasurumisega.

Prantsusmaa Strateegiliste Uuringute Fondi (FRS) esindaja Pierre Boussel ütles, et Süüria naasmist Araabia Liigasse toetab Venemaa, mis on nii Alžiiri kui Damaskuse liitlane.