E, 6.02.2023

Niinistö loodab Põhjala ja Balti riikide tihedamat julgeolekukoostööd

Niinistö loodab Põhjala ja Balti riikide tihedamat julgeolekukoostööd
Facebook Messenger LinkedIn Twitter
Comments
Soome president Sauli Niinistö.
Soome president Sauli Niinistö. Foto: Mihkel Maripuu

Soome president Sauli Niinistö avaldas teisipäeval lootust, et Põhjala ja Balti riikide koostöö julgeolekuküsimustes süveneb veelgi.

«Näeksin meelsasti, et hästi toimiv NB8 koostöö laieneks üha enam ka julgeoleku poolele. Koostöö parlamentide vahel on juba tihe, kuid julgustan teid veelgi tugevdama sidemeid ning infovahetust ja olukorrahinnangut näiteks võtmekomisjonide vahel,» ütles ta Põhjamaade Nõukogule peetud kõnes.

NB8 (Nordic-Baltic Eight) ehk Põhjamaade ja Balti riikide koostöö on piirkondlik formaat, mis alates 1992. aastast on toonud ühe laua taha kokku viis Põhjamaad ja kolm Baltimaad (Soome, Rootsi, Norra, Island, Taani, Eesti, Läti ja Leedu), et mitteametlikult arutada päevakajalisi välis- ja julgeolekupoliitilisi küsimusi nii globaalsest kui Euroopa vaatenurgast.

Sel nädalal on Põhjamaade Nõukogu kogunenud Soome parlamendi ruumidesse Helsingis.

Niinistö sõnul on temalt selle aasta jooksul sageli küsitud, mida tähendab Soome ja Rootsi NATO-liikmesus Põhjamaade koostöö jaoks. Tema hinnangul on vastus selge: koostöö süveneb veelgi.

«Soome ja Rootsi liitumisel NATO–ga ei ole enam tühje Põhjamaade toole ka NATO Nõukogus,» nentis ta.

Niinistö meelest on Põhjamaade koostöö juba saavutanud täiusliku taseme.

«Aga kevade jooksul mõistsin, et on olemas tase, mis on isegi täiuslikust parem. Rasked ajad on Põhjala enneolematult ühendanud.»

Ta loodab, et riigid kasutavad ära võimaluse – Põhjamaade koostöö renessansi – tugevdada vana ja luua uut.

Näiteks kriitiline taristu paljudes sektorites on riigipiiride ülene, meenutas ta. Niinistö sõnul tuleb selle kaitsmise eest hoolitseda Põhjamaadel üheskoos.

«Koos valmistume üheskoos, on meie julgeolek kõige tugevam.» Ühtlasi ärgitas ta mõtisklema, kas head põhjamaist kaubamärki saaks praegusest veelgi tõhusamalt kasutada. Maailmas nähakse Põhjamaid mitmes mõttes ideaalsete ühiskondadena.

«Rahvusvahelises kontekstis tegutseme reeglipõhise süsteemi tugevdamise nimel, järgime ambitsioonikat kliimapoliitikat ja võrdõiguslikkust. Kas üksi tegutsemise asemel võiksime oma poliitikas veelgi rohkem toetuda Põhjamaade kaubamärgile?»

Ta tõi välja, et ärielus on ettevõtted sageli üksteise konkurendid. Eriti uute tehnoloogiate vallas on aga tema sõnul suuri ettevõtteid, kes tegutsevad erinevate reeglite järgi, erinevast väärtusbaasist lähtudes.

«5G ja kvanttehnoloogia turgudel on usaldusväärsus kõva kapital. Kas võiksime esmalt vaadata, kus meil on olemas sünergia?»

Ta tõstis esile ka rahu, mille tugevad eestkõnelejad Põhjamaad on olnud.

Mõni aasta tagasi avaldas Põhjamaade Ministrite Nõukogu raporti Põhjamaisest rahu brändist. Niinistö leidis, et seda osa oma kaubamärgist ei tohiks kaotada.

Soome võõrustab

Soome on iga-aastase sügisistungjärgu võõrustaja, kuna on sel aastal Põhjamaade Nõukogu eesistujariik.

Nõukogu asutati 70 aasta eest ja see toimib Põhjamaade ametliku koostöö parlamentaarse organina. Nõukokku kuulub kokku 87 liiget Soomest, Rootsist, Norrast, Taanist ja Islandilt ning Ahvenamaalt, Fääri saartelt ja Gröönimaalt.

Märksõnad
Tagasi üles