Ühendkuningriigis elavate ELi kodanike pea kohal ripub väljasaatmise oht
2. november 2022, 17:43
/nginx/o/2022/11/02/14935987t1h5d37.jpg)
Ühendkuningriigis elavaid ja töötavaid Euroopa Liidu kodanikke võib tabada riigist väljasaatmine juhul, kui nad ei taotle oma ajutiste elamislubade pikendamist, selgus eile kohtuvaidluses.
Viis aastat pärast ajutise elamisloa saamist peavad ELi kodanikud Briti siseministeeriumi nõudmisel oma elamisluba pikendama, või nende viibimine Ühendkuningriigis muutub ebaseaduslikuks, vahendas Euractive.
Teemat arutatakse Briti kõrgeimas kohtuinstantsis, kus vastamisi on Ühendkuningriigi siseministeerium ja EList väljaastumislepingu täitmise järelevalvega tegelev sõltumatu järelvalveasutus (IMA), keda esindab advokaat Robert Palmer.
See nõue on ilmselgelt vastuolus väljaastumislepinguga, mis ei luba ELi kodanike elamisõiguse kaotamist, väitis Palmer kohtus ja lisas, et ELi kodanike õigused Ühendkuningriigis ei kao viie aasta jooksul, vaid need õigused lõpevad ainult juhul, kui elamisluba tühistatakse väljaastumislepingus sätestatud põhjustel.
Küsimus puudutab 2,6 miljonit Ühendkuningriigis Brexiti järgselt elavat ja töötavat ELi kodanikku, kelle suhtes kohaldatakse Briti siseministeeriumi nn püsielanikuks registreerimise programmi põhimõtteid.
40 protsendile Ühendkuningriigis elavale ja töötavale ELi kodanikule anti pärast Brexitit ajutine viieaastane elamisõigus, mis tagas täieliku juurdepääsu riigi sotsiaal- ja tervishoiuteenustele.
Brexiti järel jäi Ühendkuningriiki elama 7 miljonit ELi kodanikku ja nendest enamusele laienes ELi ja brittide vahel sõlmitud väljaastumislepinguga alaline elamisõigus, selgitas Euractive.
40 protsendile Ühendkuningriigis elavale ja töötavale ELi kodanikule anti pärast Brexitit ajutine viieaastane elamisõigus, mis tagas täieliku juurdepääsu riigi sotsiaal- ja tervishoiuteenustele, kuigi sisaldas nõuet pikemalt riigis viibimiseks oma elamisõigust pikendada.
IMA tõi kohtus esile, et kui ajutise elamisloaga ELi kodanike suhtes ei ole õigel ajal tehtud elamisloa pikendamise otsust, siis kaotavad need isikud automaatselt töö, juurdepääsu eluasemele, haridusele ja võimaluse taotleda teenuseid, ning neid isikuid võib oodata Ühendkuningriigist välja saatmine.
Püsielanikuks registreerimise programmi kohaselt on ELi kodanikele elamisloa pikendamine tasuta, erinevalt kolmandate riikide kodanikest.
IMA algatas selle aasta alguses Briti siseministeeriumi vastu kohtumenetluse, väites, et kuna ELi kodanikud on juba tõestanud oma õigust jääda Ühendkuningriiki, ei tohiks ajutise elamisloa staatusega inimeste väljasaatmiseks olla alust ja nende õigused riigis viibida ei kao.
Protsessi algusest peale on siseministeerium kinnitanud, et nn püsielanikuks registreerimise programmi on heldem, kui Ühendkuningriik on kohustatud pakkuma, ja et Euroopa Komisjon oli teadlik sellest, et ajutise elamisloaga ELi kodanikud peavad esitama ka eraldi taotluse alalise elamisloa saamiseks.
Briti siseministeerium on samas selgitanud ka, et pigem on tegemist formaalse protseduuriga ja ELi kodanike ajutise elamisloa taotluse pikendamise avaldusi tõenäoliselt tagasi lükkama ei hakata.
Kohtuvaidluses siseministeeriumi esindanud David Blundell väitis, et väljaastumislepinguga ELi kodanikele antud õigus on aga piiratud ja püsielanikuks registreerimise programmis sisalduvat ei saa võrrelda ELi asutamislepingutega antud liikumisvabadustega kaasa tulevate õigustega.