/nginx/o/2022/09/30/14867686t1h8bcb.jpg)
:format(webp)/nginx/o/2022/11/02/14936279t1hbd5d.jpg)
- Ukraina sõjapõgenike koju naasmise määrab lahingust läbi käinud meeste saatus.
- Kodudesse naasevad praegu pigem sisepõgenikud, kelle säästud on otsas.
- Sõja alguses lahkuti õuduses ja paanikas, nüüd kaalutakse liikumisi rohkem.
Ukraina sõjapõgenik ELis on nooremas keskeas haritud naise nägu, kes on kodust lahkunud surmahirmus koos oma lähedastega ja kes pole täiesti veendunud, et ta koju tagasi läheb, oodates sõjatraumast läbi tulnud meest tagasi pere juurde, selgus ELi Varjupaigaameti (EUAA), ÜRO Rahvusvahelise Migratsiooniorganisatsiooni (IMO) ja OECD poolt oktoobri lõpus avaldatud raportist.
Kui sõja alguses lahkuti spontaanselt, pommirahe all ja paanikas, siis nüüd kaalutakse rohkem. Inimeste lahkumist mõjutab julgeolekuolukord riigis, millised on töötamise võimalused, kas on ligipääs põhiteenustele, kaupadele ja haridusele ning kuidas taastatakse puruks pommitatud kodusid.
See on veel ebaselge ja sõltub sõja kulust, kas juba eesoleval talvel on oodata Ukrainast uut lahkujate lainet, selgus analüüsist. Mõtlemisainet tulevikuks meile: kas oleme valmis Eestis võtma vastu sõjas vaimselt või füüsiliselt haiget saanud Ukraina mehi, et ukrainlaste pered saaksid taas koos elada.
Ukraina sõjapõgeniku profiil
Keskmine ELi saabunud Ukraina sõjapõgenik on 36-aastane kõrgharidusega ukraina rahvusest naine, kes lahkus kodust sõja esimestel kuudel koos pereliikmetega, kelleks võisid olla nii lapsed kui ka eakad vanemad, selgus analüüsist.
Kõigepealt otsis ta varju Ukraina mõnes teises piirkonnas, siis põgenes bussiga üle Poola piiri, ent ei jäänud Ukraina naaberriiki pidama, vaid läks sealt edasi kas Tšehhi või Leetu. Põgenemisel pidas ta sidet ja hankis infot mobiiltelefoni kasutades.
See Ukraina naine põgenes pommide langedes hirmust jääda ilma eluks vajalikust (vesi, toit, peavari) ning murest selle pärast, et teda võidakse tappa või piinata või seksuaalselt väärkohelda.
Keskmine Ukraina sõjapõgenik tuleb Ida- või Lõuna-Ukraina oblastitest ja ta on seni saanud ELis iseseisvalt hakkama, kasutades omaenda ja pere sääste. Ta on rahul selle sihtkohaga, kuhu ta on praeguseks jõudnud, ega kavatse näiteks mõnda teise ELi riiki edasi liikuda.
ELis viibimiseks on ta vormistanud ajutise kaitse saamiseks vajalikud dokumendid selles riigis, kus ta viibib, ja talle on tähtis saada tööd, et temast sõltuvaid alaealisi või eakaid lähedasi ülal pidada.
Tal on varasem töökogemus kas juhtivatel kohtadel või haridus-, tervishoiu- või kaubandussektoris ning ta elab iseseisvalt kas üürikorteris või sugulaste ja tuttavate juures. Ta räägib lisaks emakeelele hästi vene ja inglise keelt.
/nginx/o/2022/11/02/14936280t1h4504.jpg)
Raportis tuuakse esile, et võrreldes 2015. aastal ELi tabanud rändevooga mõjutavad Ukraina sõjapõgenikud tulenevalt nende keeleoskusest ja haridustasemest ELi tööturgu positiivselt. Ukrainlased kasvatasid tööealiste elanike arvu kõige enam – ligi kahe protsendi võrra – Tšehhis, Poolas ja Eestis.
Keskmise Ukraina sõjapõgeniku elukaaslane või abikaasa jäi koju, sest sõja esimestest päevadest kehtis Ukrainas sõjaseadus ja meestel vanuses 18–60 aastat oli keelatud lahkuda.
Välisriikidesse põgenenud ukrainlased ei ole veel otsustanud, kas jääda elama asukohariiki või naasta kodumaale. Aga neile on oluline pere taas kokku tuua ja lahinguväljalt naasvate meeste elukohavalikud hakkavad lõpuks määrama, kuhu perede edaspidi elama jäävad.
Sisepõgenikud naasevad koju
Ukraina sisepõgenike profiil erineb riigist lahkunute omast, selgus raportist, kuid lahkumise põhjused on samad. Sisepõgenikud on haavatavamas seisus, sest nende majanduslik toimetulek ei ole nii hea, sularahapuudus on suur ja nende sõltuvus humanitaarabist tuntav.
Uuring näitas, et ligi veerand Ukraina sisepõgenikest on kodust lahkudes võtnud kaasa vähemalt ühe erivajadusega pereliikme, kas eaka vanema või sugulase või alaealise. Sisepõgenike eripäraks on ka see, et valdavalt on nemad liikunud erinevate elukohtade vahel, mis on muutnud raskeks humanitaarabi jõudmise nendeni.
Talve alguses ei ole ühel neljast Ida-Ukrainast pärit sisepõgenikust kindlat elukohta ning ühel kolmest ei ole ka vajalikke riideid ega jalanõusid, mistõttu enamik sisepõgenikest kinnitas soovi lähimas tulevikus koju tagasi minna. Andmed näitavad, et koju pöördujate arv tõusis suvel just sisepõgenike arvelt.
/nginx/o/2022/11/02/14936281t1h7049.jpg)
ÜRO hinnangul on ligi 6 miljonit inimest Ukrainas naasnud oma kodudesse, kuid on selge trend, et tagasi ei pöördu välisriikidesse põgenenud alla viieaastaste väikelastega emad. Kõige enam naasevad need ukrainlased, kellel on elukoht kas Kiievis või Põhja-Ukraina oblastites. Samas on vähemalt 15 protsenti välisriikidesse põgenenutest ühe korra Ukrainas käinud.
28. oktoobril avaldatud analüüsi koostasid EUAA, IMO ja OECD, varieerides nii kvantitatiivseid kui kvalitatiivseid andmeid. Analüüsis keskenduti Ukraina rändevoogudele 24. veebruarist kuni 11. septembrini. Uurimisandmete kogumisel ja analüüsimisel viidi läbi intervjuud 3932 täisealise Ukraina sõjapõgenikuga ning töötati läbi piirületuse statistika ja liikmesriikidele esitatud varjupaigataotluste menetlusandmed.
Põgenike liikumine Ukrainast stabiliseerus suveks, mil sealt oli kuue kuu jooksul üle piiri lahkunud juba 12,3 miljonit inimest, nende hulgas ka Ukrainas elanud kolmandate riikide kodanikud. Ukraina naabruses asuvatesse ELi riikidesse liikus lahkujatest kolmveerand. Augusti lõpuks oli ligi 7 miljonit inimest olnud sunnitud oma elukohta vahetama Ukrainas.
Samal ajal siseneti Ukrainasse 5,6 miljonil korral – riiki liikunute andmetesse on arvestatud nii välisriikides viibinud Ukraina mehed, kes said sõjaväekutse, koju naasnud ukrainlased kui ka pendelränne ehk edasi-tagasi liikumised.
Ukrainas elas 2021. aastal 43,8 miljonit inimest, nendest ligi 30 protsenti on pidanud sõja tõttu erinevatel põhjustel oma elukohast lahkuma.