Kreeka farmerid tõkestavad endiselt Bulgaaria piiri

Kreeka farmerid blokeerivad traktoritega Promachonase piiriületuspunkti Bulgaariasse. Foto: Reuters / Scanpix

Kreekas madalate hindade vastu protestivad farmerid jätsid veel mõneks päevaks püsti teetõkked Bulgaaria piiril ja Kreeka keskosas.

Neljapäeval lammutasid tuhanded farmerid teetõkked, mis põhjustasid kogu Kreekas rohkem kui kümne päeva vältel liikluskaose. Farmerid ei nihutanud aga teetõkkeid Promachonase piiripunktis Bulgaaria piiril, kuigi lubasid sealt öösel läbi veokeid. Samuti tõkestasid farmerid suure maantee Kreeka keskosas asuva põllumajanduskeskuse Larissa lähedal.

«Võitlus lõppes, sest inimesed on väsinud, mitte et nad rahule oleks jäänud,» ütles Kreeka Farmerite Ametiühingute Konföderatsiooni juht Tzanetakos Karamihas, kes lubas, et «viimased teesulud avatakse kolme või nelja päeva pärast».

Brüssel ähvardab samal ajal riiki sanktsioonidega 500 miljoni euro suuruse põllumajandustoetuste paketi pärast, mille abil valitsus ulatuslikumad meeleavaldused vaigistas.

Kreeka põllumajandussektor, mis moodustab sealsest sisemajanduse kogutoodangust umbes viis protsenti, koosneb suures osas väiketaludest, kellele on valitsuse toetus hädavajalik.

Euroopa Komisjon võib karistada riiki kopsakate toetuste pärast näiteks puuvilla, oliiviõli ja nisu tootjatele. Kreeka on varemgi ebaseaduslike põllumajandustoetustega patustanud.

Brüsselist öeldi reedel, et otsuse langetamiseks vajatakse seal üksikasjalikumat teavet farmeritele lubatud abipaketi kohta.

Pikaks veninud farmerite blokaadi tõttu läks seekord piiril raisku miljonite eurode väärtuses kergestiriknevat kaupa ning Bulgaaria nõuab nüüd Brüsselilt piiride avamist ja veokijuhtidele tekitatud kahjude hüvitamist.

Põllumeeste blokaad pahandas ka Kreeka ärijuhte, kelle sõnul tekitas see neilegi üle miljardi euro ulatuses kahju ning mõjus halvasti Kreeka mainele välisinvestorite silmis.

Kreeka majanduskasv on pärast euro kasutuselevõttu 2001. aastal olnud neli protsenti, kuid nüüd on riigi majandus raskeimas seisus alates 1993. aastast ning majanduskasv aeglustunud 0,2 protsendini, ütleb Euroopa Komisjon.

Konservatiivsel valitsusel on parlamendis vaid ühekohaline enamus ning kasvav eelarvedefitsiit ei võimalda tõsta kulutusi sotsiaalsfääris, mis aitaks ohjeldada kasvavat meelepaha töötuse ja pensionireformide üle.