ÜRO: viimased kaheksa aastat tõotavad olla mõõtmisajaloo palavaimad

COP27 kliimatippkohtumine Egiptuses Sharm el Sheikhis. Foto: Peter DeJong / AP / Scanpix

Kui tänavused projektsioonid paika peavad, on viimased kaheksa aastat olnud kõik soojemad kui ükski aasta enne 2015. aastat, märkis ÜRO pühapäeval.

Kiirenenud on meretaseme tõus ja liustike sulamine, paduvihmad ja kuumalained on tugevamad ja sagedasemad, selgub Maailma Meteoroloogiaorganisatsiooni (WMO) raportist, mida tuvustati Egiptuses Sharm el-Sheikhis alanud ÜRO kliimamuutuste raamkonventsiooni 27. konverentsil (COP27).

«Meie planeet saadab hädasignaali,» ütles ÜRO peasekretär António Guterres COP27 avapäeval, nimetades WMO raportit «kliimakaose kroonikaks».

Maakera on 19. sajandi lõpust saadik 1,1 kraadi võrra soojenenud. Ligi pool temperatuuri tõusust on aset leidnud viimasel 30 aastal.

Egiptusesse kogunenud 200 riigi liidrid peavad leppima kokku meetmetes Pariisi kliimaleppe täitmiseks ja säilitamaks võimalust hoida maakera soojenemine 1,5 kraadi piires. Mõned teadlased on seisukohal, et seda eesmärki enam ei püüa.

Tänavune aasta tõotab tulla palavuselt viies või kuues mõõtmisjaloo jooksul, ja seda hoolimata 2020. aastast atmosfääri jahutavast La Niñast.

«Mida suurem on soojenemine, seda hullemad mõjud,» ütles WMO peasekretär Petteri Taalas.

Ookeani pinnatemperatuur püstitas rekordeid 2021. aastal, kuid on kiiresti tõusnud viimased 20 aastat. Sagenenud on ka merede soojalained, mis mõjuvad eriti rängalt korallrahudele ja poolele miljardile inimesele, kelle elatis neist sõltub.

Sel aastal on 55 protsenti ookeanide pinnast kogenud vähemalt ühte kuumalainet, selgub WMO raportist.

Merejää ja liustike üha kiirem sulamine tõstab merede veetaset, protsessi tempo on viimase 30 aasta jooksul kahekordistunud ja ohustab kümneid miljoneid madalatel rannaaladel elavaid inimesi.

«Selle raporti sõnum ei saa enam troostitum olla,» tõdes polaaruuringute instituudi British Antarctic Survey teadlane Mike Meredith.