8 FAKTI Mis on Euroopa Kontrollikoda?

Postimees
Copy
Euroopa Kontrollikoja hoone.
Euroopa Kontrollikoja hoone. Foto: Andreas Bastian / Scanpix

Täna annab europarlamendi eelarvekontrollikomisjonile enda kohta aru Keit Pentus-Rosimannus, kes pürgib Eesti järgmiseks esindajaks Euroopa Kontrollikojas. Mis on ja millega tegeleb Euroopa Kontrollikoda?

1. Millal kontrollikoda asutati? Aastal 1977, europarlamendi algatusel. ELi institutsiooni staatuse sai ta aastal 1993.

2. Kus asub kontrollikoda? Luxembourgis.

3. Mis on kontrollikoja pädevuses? Vaadata üle ELi ja tema asutuste kuluaruandeid. Selleks tegutseb seal viis auditikoda: I loodusvarade säästev kasutamine; II investeeringud ühtekuuluvusse, majanduskasvu ja kaasamisse; III välistegevus, turvalisus ja õigus; IV turgude reguleerimine ja konkurentsivõimeline majandus; V ELi rahastamine ja haldamine.

4. Kus kontrollikoja pädevus otsa saab? Kontrollikojal ei ole uurimisvolitusi. Seetõttu teatab ta võimalikest pettuse- ja korruptsioonijuhtumitest Euroopa Pettustevastasele Ametile (OLAF) ja/või Euroopa Prokuratuurile.

5. Kes kontrollikotta kuuluvad? Üks esindaja kõigist 27 ELi liikmesriigist. Neile kehtib nõue, et nad peavad olema kodumaal kuulunud organisatsioonivälistesse auditeerimisasutustesse või olema selle ametikoha jaoks eriti pädevad.

6. Kaua kestab kontrollikoja liikme mandaat? Europarlamendi eelarvekontrolli komisjoni kuulamisel ja europarlamendi täiskogu hääletusel läbi minev kandidaat määratakse ametisse kuueks aastaks. Pärast seda võib liikmesriik tema ametiaega veel pikendada seni, kuni soovib.

7. Kes on Eestit kontrollikojas siiani esindanud? Kersti Kaljulaid (2004–2016, kuulus Isamaasse kuni kontrollikoja liikmeks saamiseni, siis astus sõltumatuse tagamiseks erakonnast välja), Juhan Parts (2017–..., Isamaa).

8. Miks kuulatakse kontrollikoja kandidaate üle just europarlamendi eelarvekontrolli komisjonis? Sest kontrollikoda tegeleb ELi eelarve kontrolliga ja on üheks põhiliseks partneriks europarlamendi vastavale komisjonile.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles