/nginx/o/2012/11/22/1447302t1h6f90.jpg)
USA väljaanne New York Times kirjutas augustikuus sellest, kuidas üks isa tegi pahaaimamatult oma lapse suguelundist arsti jaoks pilte. Kuna Google'il on aga automaatne tööriist lapsi kuritarvitavate piltide tuvastamiseks, märgistati isa väidetava lapsporno omajaks.
The New York Times kirjutas, et San Franciscos elav Mark märkas eelmise aasta veebruaris, et tema väikelapsega on midagi valesti. Tema poja suguelund näis olevat paistes ja tegi talle haiget. Isa tegi selle dokumenteerimiseks poja suguelundist mitu pilti, jälgimaks probleemi kulgu.
Ühel õhtul helistas Marki abikaasa õdede nõuandeliinile, et järgmiseks hommikuks oma pojale erakorraline konsultatsioon määrata. Õde palus kubemepiirkonnast saata fotod, et arst saaks neile pilgu peale heita, mida naine ka tegi.
Lapsevanematel ei tulnud tol hetkel pähegi, milline probleem taolistest piltidest tekkida võiks. Ehkki arst sai fotode põhjal anda diagnoosi, kirjutas lapsele välja antibiootikumid ning valu kadus kiiresti, siis politsei algatas Marki suhtes uurimise.
«Ma teadsin, et tehnoloogiaettevõtted meid jälgivad ja et privaatsus pole see, mida me lootsime,» ütles Mark. «Aga ma pole midagi valesti teinud.» Politsei nõustus. Google aga mitte.
Väljaanne vahendas, et Mark toetus oma igapäevatoimetustes suuresti Google'ile: tema ja abikaasa sünkroonisid oma kohtumised Google'i kalendris, tehtud fotod läksid otse pilve jne.
Kaks päeva pärast oma pojast fotode tegemist tuli mehe telefoni teade, et tema konto pandi kinni «riivava sisu» tõttu, mis oli Google'i eeskirjade tõsine rikkumine ja võib olla keskkonna hinnangul ebaseaduslik. Uurides märguande sisu lähemalt, oli seal täpsustus, et üheks võimalikuks konto sulgemise põhjuseks võis olla laste seksuaalne kuritarvitamine ja ärakasutamine. Mark sai aru, et Google liigitas pojast tehtud fotod lapsporno alla.
Mark selgitas Google'ile oma pojaga juhtunut, palus Google'ilt rohkem teavet ja soovis, et nad vaataksid otsuse uuesti üle. Google vastas vaid: «Laste seksuaalset kuritarvitamist käsitlev materjal on tülgastav ja meie eesmärk on selle leviku tõkestamine meie platvormidel.»
Mõni päev pärast Marki apellatsiooni esitamist lisas Google, et nad ei taasta kontot ilma täiendava selgituseta. Mees ei olnud veel sellest teadlik, kuid Google'i ülevaatusmeeskond oli flag'inud (eesti k. märgistanud) ka ühe tema tehtud video ning San Francisco politseijaoskond oli juba alustanud Marki tegevuse uurimist.
Tehnoloogiaettevõtted märgistavad igal aastal miljoneid pilte ärakasutatud või seksuaalselt kuritarvitatud lastest. Ainuüksi Google esitas eelmisel aastal üle 600 000 teate laste väärkohtlemise materjali kohta ja sulges selle tulemusel enam kui 270 000 kasutaja konto. Mark oli vaid üks paljudest.
Tehnoloogiatööstuse esimene tööriist, mis aitas oluliselt takistada nn lapsporno ulatuslikku veebivahetust, oli PhotoDNA. Andmebaas sisaldab teadaolevaid väärkohtlemise pilte, mis on teisendatud ainulaadseteks digitaalseteks koodideks. Seda saab kasutada suure hulga piltide kiireks läbikammimiseks, et tuvastada vastavus isegi siis, kui fotot on veidi muudetud.
Pärast seda, kui Microsoft 2009. aastal PhotoDNA välja andis, võtsid Facebook ja teised tehnoloogiaettevõtted selle kasutusele, et saada jälile ja juurida välja ebaseaduslikku pildimaterjali. «See on suurepärane tööriist,» tunnustas Kadunud ja Ärakasutatud Laste Riikliku Keskuse (National Center for Missing and Exploited Children) president toona.
Suurem läbimurre saabus New York Timesi teatel peaaegu kümme aastat hiljem, 2018. aastal, kui Google töötas välja tehisintelligentsi tööriista (ingl k. artificially intelligent tool, A.I.), mis suudab ära tunda ka seni avaldamata pilte väärkasutatud lastest. See tähendas ka uut infot tundmatute ohvrite kohta, keda ametivõimud võiksid potentsiaalselt päästa. Google tegi oma tehnoloogia kättesaadavaks ka teistele ettevõtetele, sealhulgas Facebookile.
2021. aasta detsembris sai Mark San Francisco politseijaoskonnalt kirja, milles talle anti teada, et tema suhtes on viidud läbi menetlus. Ümbrikus oli lisatud veel Google'ile ja Marki Interneti-teenuse pakkujale saadetud läbiotsimismääruse koopiad.
Uurija, kelle kontaktandmed kirjas seisid, oli küsinud Google'ilt Marki konto kohta kõike: tema Interneti-otsingud, asukohaajalugu, sõnumid ja kõik dokumendid, fotod, videod. «Laste ärakasutamise videotega» seotud läbiotsimine toimus veebruaris, nädala jooksul pärast pojast fotode tegemist. Mark helistas uurijale Nicholas Hillardile, kes ütles, et juhtum on lõpetatud.
«Tegime kindlaks, et juhtum ei vastanud kuriteo tunnustele ja kuritegu ei toimunud,» kirjutas Hillard oma raportis. Politsei, kellel oli juurdepääs kogu teabele Marki Google'i konto kohta, otsustas, et tegemist ei ole lapse väärkohtlemise ega ärakasutamise juhtumiga.
Kuigi Mark milleski süüdi ei jäänud, oli Google ikkagi juba jõudnud ta konto jäädavalt kustutada. Aga et sellel kontol olid Marki perepildid ja muud mälestused, mida ta mujal ei säilitanud, siis ei tahtnud ta sellega leppida. Kuna San Francisco politsei säilitab tema konto sisu mälupulgal, siis üritab ta sellest koopiat hankida. Politsei pressiesindaja ütles, et osakond soovib teda aidata. Mark on endiselt lootusrikas, et saab oma andmed tagasi.
Carissa Byrne Hessick, Põhja-Carolina ülikooli õiguse professor, kes kirjutab lapsporno kuritegudest, ütles, et sageli on keeruline seaduslikult määratleda, mis liigitub seksuaalselt kuritarvitavate piltide alla. Hessick nõustub politseiga, et meditsiinilise eesmärgiga pildid sinna alla ei kuulu. «Lapse väärkohtlemist ei ole,» ütles ta. «Need on tehtud mitteseksuaalsetel põhjustel.»
«Olen näinud fotosid, mille Mark oma pojast tegi. Otsus need märgistada oli mõistetav: need on fotod lapse suguelunditest. Kuid kontekst on oluline: need võttis üles vanem, kes oli mures haige lapse pärast,» ütles Hessick.
«Mõistame, et telemeditsiini ja eriti Covidi ajastul on vanematel olnud vaja diagnoosi saamiseks lapsi pildistada,» ütles Google'i lasteohutuse juht Claire Lilley. Ta ütles, et ettevõte on konsulteerinud lastearstidega, et fotode ülevaatajad mõistaksid võimalikke haigusseisundeid, mis võivad ilmneda meditsiinilistel põhjustel tehtud fotodel.
Ameerika Pediaatriaakadeemia laste väärkohtlemise ja hooletussejätmise nõukogu esimees Dr Suzanne Haney soovitas vanematel aga igal juhul vältida oma laste suguelundite pildistamist. Isegi siis, kui arst on sellise juhendi andnud.
«Viimane asi, mida tahta, on see, et laps tunneks end mugavalt, kui keegi tema suguelundeid pildistab,» tõi Haney välja. «Kui teil on seda siiski tingimata vaja teha, vältige fotode pilve üleslaadimist ja kustutage need kohe.»
/nginx/o/2024/10/18/16426805t1hbc77.png)