Prantsusmaa loobub plaanist võtta Itaaliast vastu 3500 migranti
/nginx/o/2022/11/10/14952103t1h21e9.jpg)
Prantsusmaa loobub plaanist võtta vastu 3500 praegu Itaalias olevat migranti, kuna Itaalia keeldus 234 merelt päästetud põgenikku maale lubama, ütles täna siseminister Gérald Darmanin.
Ta kutsus ka Saksamaad ja teisi Euroopa Liidu riike migrantide ümberpaigutamise kokkulepet peatama. Prantsusmaa otsus teravdab vastasseisu Itaaliaga, kes pidanuks tema territoriaalvetesse tulnud laeva vastu võtma.
Vabaühenduse SOS Méditerranée laev Ocean Viking oli sunnitud Sitsiilia vetest lahkuma ja võtma suuna Prantsusmaa poole, kuna Itaalia ei lubanud sel eelmisel nädalal randuda.
See, et Itaalia keeldus merelt päästetud 234 põgenikku maale lubama, on mõistetamatu, ütles silmanähtavalt ärritunud Darmanin. «Laev asub igasuguse kahtluseta Itaalia otsingu- ja päästetsoonis,» ütles ta. «Itaalia ülesanne on leida viivitamatult sadam, mis selle laeva vastu võtaks.»
Minister teatas, et Prantsusmaa annab siiski päästelaevale Ocean Viking, mille reisijate hulgas on 57 last, juurdepääsu Touloni sõjasadamasse. Prantsuse võimud teatasid täna esmalt, et evakueerivad laevalt Ocean Viking kolm arstiabi vajavat migranti ja nende hooldaja.
Pärast Darmanini teadet ütles SOS Méditerranée, et tunneb kibedusega segatud kergendust. Vabaühendus oli varem AFP-le öelnud, et üks laeval viibivatest patsientidest on ebastabiilses seisundis ega reageeri alates 27. oktoobrist enam ravile. «Teised kaks said Liibüas vigastada ja kuna nad on pidanud ravi nii kaua ootama, on oht, et nende terviseprobleemid kujunevad pikaajaliseks.»
Põgenikud põhjustavad kasvavaid pingeid
Prantsusmaa väidab, et rahvusvahelise mereseaduse järgi pidanuks Rooma andma Ocean Vikingile ja laeva pardal olevale 234 merelt päästetud migrandile randumisloa, olenemata sellest, et sel nädalal lubati maale kolme päästelaeva reisijad.
Darmanin rõhutas, et nende otsus lubada kaks nädalat merel oodanud laev sadamasse on erandlik ega tähenda, et ka tulevikus nii tehakse.
Rahvusvaheline õigus nõuab, et hätta sattunud või päästetud reisijaid vedavad laevad peab lubama lähimasse sadamasse. See tähendab, et Vahemerel tuleb peamiselt Itaalial ja Maltal Liibüast teele asunud ja merehätta jäänud migrandid vastu võtta.
Euroopas valitsevad pinged üle Vahemere Põhja-Aafrikast tulevate migrantide ja põgenike ning nende vastuvõtmise ja ümberpaigutamise küsimuses. Olukord muutub seda pinevamaks, mida suurem on merelt päästetute hulk.
Juunis otsustas kümmekond Euroopa Liidu riiki, teiste hulgas Prantsusmaa, et võtavad üle osa Itaaliasse ja teistesse suurematesse vastuvõturiikidesse saabuvatest migrantidest.
Sel aastal on Itaaliast teistesse riikidesse viidud 164 asüülitaotlejat. Paraku on see murdosa tänavu Itaalia randa jõudnud 88 000 migrandist, kellest 14 protsenti on vabaühendused merelt päästnud.