ANALÜÜS ⟩ Suure maailmapoliitika mänguväli on otsustavalt nihkunud Vaiksele ookeanile

Indoneesia politsei eriüksuse liikmed valmistuvad sel nädalal peatseks G20 tippkohtumiseks Bali saarel. Foto: Firdia Lisnawati/AP/Scanpix

Maailmapoliitika jõukese on kandunud ühelt suurelt ookeanilt teisele: kui kuni 20. sajandi lõpuni domineeriti maailma Atlandi ookeanilt, siis 21. sajandi algus ja Hiina esiletõus suurjõuna on dünaamikat muutnud ning asetanud Vaikse ookeani mängulaua keskele.

Selle tähtsa geopoliitilise nihke on esile kutsunud mitme teguri koosmõju. Ühelt poolt on Euroopa Liit nõrk. Euroopa on kaotamas oma viimaste sajandite keskset positsiooni pärast Brexitit, ühenduse rolli kahtluse alla seadvate populistide edu mitmes riigis, majandus- ja energiakriisi ning Vene ohtu, mis on päädinud hävitava sõjaga Ukrainas.

Hiina samas alustas sajandi hakul ambitsioonika välispoliitika ajamist, luues erakordselt tihedad sidemed Aafrika ja Ladina-Ameerikaga. Ometi on tegemist olemuselt marksistlik-leninistlikku ideoloogiat kandva maaga, mis lihtsalt otsustas, et hakkab globaalse vabakaubanduse käendajaks, et toetada riigi igati konkurentsivõimelist tööstust.

Ameerika Ühendriigid olid toona üllatunud kiirusest ja haardest, millega Aasia hiid suutis sõlmida leppeid Aafrika ja Ladina-Ameerika maadega. Hiina edu aluseks olid laenud ja valmidus rajada taristut vastutasuks kaubanduslepete sõlmimisele ja loodusvaradele ligipääsu saamisele struktuursete probleemide käes vaevlevatelt valitsustelt.