Venemaa nõrgenemist ära kasutav Erdoğan soojendab suhteid Kesk-Aasias
Türgi president Recep Tayyip Erdoğan püüab kasutada ära Ukraina vastu sõtta läinud Venemaa nõrgenemist ning tugevdada sidemeid maavararikaste Kesk-Aasia riikidega.
«Meil on praegu habras periood, mis seab riigid silmitsi ohtude, aga ka võimalustega,» ütles Erdoğan Turgi Riikide Organisatsiooni (OTS) tippkohtumisel Usbekistani iidses linnas Samarkandis.
«Me näeme, et sel perioodil on tähtsam kui kunagi varem tugevdada omavahelist koostööd, solidaarsust ja harmooniat,» lisas Türgi president viimase kahe kuu kolmandal visiidil Kesk-Aasiasse.
Analüütikute sõnul on Ankara otsustanud kasutada ära Moskva hõivatust Ukrainas ja kinnitada kanda piirkonnas, mida Kreml on traditsiooniliselt pidanud oma mõjusfääriks.
Erdoğan on püüdnud aastaid sõlmida Kaukaasia ja Kesk-Aasia endiste Nõukogude Liidu vabariikidega tihedamaid kultuuri-, keele- ja ususidemeid.
Venemaa kallaletung Ukrainale ehmatas Keska-Aasia riike ning ajendas piirkonna suurimat riiki Kasahstani ja suurima elanike arvuga Usbekistani otsima liitlasi kaugemalt: Hiinast ja Euroopast.
OTS-i kuuluvad Kaukaasia riik Aserbaidžaan ning Kasahstan, Kõrgõzstan ja Usbekistan Kesk-Aasiast.
Türkmenistan ja Euroopa Liidu riik Ungari on vaatlejaliikmed.
Türgi välisminister Mevlüt Çavuşoğlu ütles reedel, et vaatlejana ühineb OTS-iga ka rahvusvaheliselt tunnustamata Põhja-Küprose Türgi Vabariik.
Ühendus vahetas eelmisel aastal välja senise nime Turgi Nõukogu ja sai Turgi Riikide Organisatsiooniks.
Erdoğan tegi reedel ettepaneku luua võimalikult kiiresti Turgi Investeerimisfond, et OTS-i tegevusele hoog anda.
Kasahstani president Kassõm-Žomart Tokajev kordas tippkohtumisel oma riigi seisukohta Venemaa okupatsiooni kohta Ukrainas ja ütles, et Kasahstan toetab otsustavalt riikide territoriaalset terviklikkust.
Tema Kõrgõzstani kolleeg Sadõr Džaparov rõhutas vajadust tihedamaks koostööks, et suurendada kaubavahetust ja leida uusi tarneahelaid.
«See turgi riikide kogukond hakkab kuju võtma,» ütles Prantsusmaal Sciences Po ülikoolis politoloogiat õpetav Bayram Balci AFP-le.
Türgi püüdeid turgikeelste endiste NSVL-i riikide liitu luua takistas aastaid Venemaa mõju, ütles ta.
Aga 2020. aasta Armeenia ja Aserbaidžaani Karabahhi sõda ja Venemaa sissetung Ukrainasse on andnud Türgile teretulnud võimaluse piirkonnas mõjujõudu suurendada.
Mitmetest geopoliitilistest lahkhelidest hoolimata võivad Türgi ja Venemaa Kesk-Aasias ühisosa leida, ütles Moskva SRÜ riikide instituudi Kesk-Aasia analüütik Andrei Groznõi.
«Türgi ja Venemaa huvid Kesk-Aasias ei ole fundamentaalselt ühitamatud,» ütlrs ta.
Türgi süvendab endiste Nõukogude vabariikidega ka sõjalisi sidemeid, eeskätt neile droone müües.