Kreml keeldus kommenteerimast Hersonist pagemist

Vene presidendi pressiesindaja Dmitri Peskov. Foto: Sergey Bobylev/Sputnik/Reuters/Scanpix

Kreml keeldus täna kommenteerimast Vene kaitseministeeriumi otsust lahkuda Hersonist ja asuda Dnepri vasakkaldal kaitsesse.

Kui ajakirjanikud palusid Vene presidendi kõneisikul Dmitri Peskovil seda ministeeriumi otsust kommenteerida, kostis too: «Mul pole sel teemal midagi lisada ega öelda. Laiemate kommentaaride saamiseks palun võtta ühendust kaitseministeeriumiga.»

Peskov meenutas, et sellekohase ettepaneku tegi Vene invasioonivägede juhataja armeekindral Sergei Surovikin. «Oli kaitseministri (otsus), seega palun ühendust võtta kaitseministeeriumiga, mul ei ole sel teemal midagi öelda,» sõnas Peskov.

Täpsustavale küsimusele, kas otsust Vene väe manöövri kohta asuda kaitsesse Dnepri vasakkaldal, ka arutati, vastas Peskov: «See puudutab sõjalise erioperatsiooni käiku, ma ei saa seda kommenteerida.»

10. novembril teatas kaitseministeeriumi ametlik esindaja Igor Konašenkov, et Vene väekoondis sooritab manöövrit, asudes Dnepri jõe vasakkaldal ettevalmistatud positsioonidele.

«Vene väekoondise üksused sooritavad Mõkolajivi-Krõvõi Rihi suunal ranges kooskõlas kinnitatud plaaniga manöövrit, et asuda Dnepri jõe vasakkaldal ettevalmistatud positsioonidele,» väitis Konašenkov.

Asjaolust, et Vene vägi sooritab peagi manöövri, et korraldada kaitse Hersoni oblastis Dnepri vasakkaldal, teatas Surovikin varem ettekandes kaitseminister Sergei Šoigule. Surovikini ettekande kandis 9. novembril üle telejaam Rossija 24.

«Väe manööver viiakse läbi lähiajal. Väeühendused ja -üksused asuvad Dnepri jõe vasakkaldal ettevalmistatud kaitseliinidele ja insenertehnilistele positsioonidele,» ütles Surovikin Šoigule ette kandes.

18. oktoobril ütles Surovikin, et Hersoni suunal ei ole välistatud rasked otsused. «Meie edasised plaanid ja tegevus Hersoni linna osas sõltuvad kujunevast sõjalis-taktikalisest olukorrast. Kordan, see on väga raske juba täna. Tegutseme teadlikult, õigeaegselt, välistamata raskete otsuste vastuvõtmist,» rääkis Surovikin 18. oktoobril.

Šoigu andis kolmapäeval Vene sõjaväele korralduse taanduda Hersonist Lõuna-Ukrainas, kus Ukraina väed on edasi tunginud mitu nädalat.

Herson oli esimene suurem linn, mille Venemaa oma nõndanimetatud sõjalise erioperatsiooni käigus hõivas ning ainus oblastikeskus, mis on langenud Venemaa kätte alates sissetungist 24. veebruaril.

Ukraina väed on mitu nädalat löönud okupante tagasi külades Hersoni ümbruses Musta mere lähistel ning Kremli ametisse pandud liidrid on linnast tsiviilelanikke minema viinud.

Ukraina võit selles regioonis tähendaks maismaaühenduse katkemist Venemaa ja Krimmi vahel, mis annekteeriti 2014. aastal.

Samuti tahab Ukraina saada ligipääsu Aasovi merele.

Ukraina väed sisenesid Hersoni linna täna.