/nginx/o/2017/02/09/6323455t1h0c72.png)
/nginx/o/2022/09/05/14809518t1ha529.jpg)
Saksa välisminister Annalena Baerbock ütles, et osa Berliini lubatud sõjaväebrigaadist võiks paigutada Leetu, teise osa aga koju jätta.
Baerbock saadaks osa Saksa brigaadist Leetu, osa jätaks Saksamaale
Tema sõnul leppisid Leedu ja Saksamaa liidrid selles kokku juba juunis.
«Teie president ja meie kantsler leppisid selles kokku ja see on kirjalikult kinnitatud. (...) Vajame lahinguvalmis brigaadi, millest osa oleks paigutatud püsivalt Leetu ja osa Saksamaale ning mille kohaletoomine oleks mõne päeva küsimus,» ütles Baerbock Berliinis ajakirjanikele pärast kohtumist Leedu välisministri Gabrielius Landsbergisega.
Vilnius püüab saavutada, et Saksa roteeruv brigaad asuks Leedus pidevalt täiskoosseisus.
«Vajame pikaajalist taristut, kuhu paigutada lahinguvalmis brigaad. Ja nagu ma juba ütlesin, asub osa sellest Leedus ja teine osa Saksamaal ning selle saab kohale tuua mõne päevaga,» ütles Saksa välisminister.
Vilnius püüab saavutada Berliinilt selles küsimuses selgete kohustuste võtmist.
Landsbergis ütles pressikonverentsil, et kui taristu saab kasutusvalmis, on Leedu 2026. aastal valmis vastu võtma Saksa brigaadi täies mahus.
Ainus mõistlik viis Venemaa käitumist muuta on tema sõnul «NATO väe suurendamine Balti riikides».
Ministri kommentaarid Berliinis peegeldasid ka teistsugust lähenemist Leedu presidendi Gitanas Nausėda ja Saksa kantsleri Olaf Scholzi juunis allkirjastatud dokumendile nimetatud brigaadi arendamise kohta, kui seda väljendas tema Saksa kolleeg.
«Leppisime kokku, et meie ühine eesmärk on alaliselt Leedus paiknev lahinguvalmis roteeruv Saksa brigaad,» ütles Landsbergis.
Baerbock märkis, et Saksamaa kinnitab oma julgeoleku-alaseid kohustusi Leedu ja kogu NATO idatiiva ees.
«Teie julgeolek on meie julgeolek,» ütles ta.