ÜRO ja Vene vilja- ja väetiseekspordi kõnelused läbimurret ei toonud (1)
ÜRO juhid pidasid eile Genfis Vene ametnikega kõnelusi Musta merd puudutavate kokkulepete üle, et saaks jätkuda teravilja ja väetiste eksport Ukrainast ja Venemaalt, kuid kohtumisel läbimurret ei saavutatud.
ÜRO peasekretäri abi humanitaarküsimustes Martin Griffiths ning kaubandus- ja arenguagentuuri UNCTAD juht Rebeca Grynspan kohtusid kõrgetasemelise Vene delegatsiooniga, mida juhtis asevälisminister Sergei Veršinin.
Kinniste uste taga peetud kohtumisel tehti kokkuvõte Venemaa senisest ekspordist maailma turgudele.
120-päevane Musta mere viljaalgatus, milles Moskva ja Kiiev kokku leppisid, aegub 19. novembril. ÜRO tahaks pikendada lepinguid veel aastaks.
Moskva ei ole veel öelnud, kas ta on sellega nõus.
22. juulil sõlmiti ÜRO ja Türgi vahendusel kaks kokkulepet: üks lubab eksportida Ukraina vilja, mida Venemaa alustatud sõja tõttu ei saanud riigist välja vedada, teine lubab Venemaal eksportida toiduaineid ja väetisi lääneriikide sanktsioonidest hoolimata.
Venemaale ei ole kokkulepete mõned aspektid vastuvõetavad, mistõttu on tekkinud kahtlus, kas Moskva on valmis neid pikendama.
Ukraina viljaveo lepe toimib hästi ja on võimaldanud toimetada Musta mere sadamate kaudu Ukrainast välja miljoneid tonne teravilja.
Moskva kurdab aga, et teravilja ja väetiste ekspordiga on kolmeks aastaks kehtestatud sanktsioonide tõttu probleeme, ehkki Musta mere lepped nõuavad põllumajandusega seotud toodetele erandi tegemist.
Ukraina on üks maailma suuremaid teraviljatootjaid, kuid Venemaa kallaletungi tõttu jäi tema sadamatesse seisma 20 miljonit tonni vilja. Väljavedu jätkus alles pärast kokkulepete sõlmimist.
Neljapäevaks oli Ukrainast Musta mere sadamate kaudu välja veetud 10,2 tonni vilja ja muid toiduaineid.
ÜRO Toidu- ja Põllumajandusorganisatsioon (FAO) hoiatab, et kui viljaleppeid ei pikendata, on sellel maailma riikide toiduga varustatusele väga rängad tagajärjed.
«Me näeme selles tähtsat algatust, mis on toidu kättesaadavust parandanud,» ütles FAO turu- ja kaubandusosakonna juhataja Boubaker Ben Belhassen.
«Aga kui saab teoks stsenaarium, mida keegi ei soovi, et leping lõpetatakse, võib olukord minna tõeliselt raskeks ja tagajärjed olla väga tõsised,» lisas ta.
Ben Belhassen selgitas, et sel juhul hakkavad tõusma lühiajalised hinnad, eriti viljal, maisil ja päevalilleõlil ning teravilja kättesaadavus maailmaturul langeb. See avaldab tõsist mõju eeskätt Lähis-Ida ja Põhja-Aafrika riikidele.
Lepingu katkemisest kaotaks ka Ukraina, kes on saanud hakata hoidlaid eelmise aasta saagist tühjendama, et uus sisse panna. Kui väljavedu peatub, et mahu vili enam hoidlatesse.
Viljakokkulepped on toonud tulu ka Ukraina põllumeestele, kes on saanud teha otsuseid edasisteks investeeringuteks ja põldudele vilja külvata, ütles Ben Belhassen.