T, 7.02.2023

Luik: artikkel 4 kiputakse mütologiseerima

Evelyn Kaldoja
, välisuudiste toimetuse juhataja
Luik: artikkel 4 kiputakse mütologiseerima
Facebook Messenger LinkedIn Twitter
Comments 3
Jüri Luik
Jüri Luik Foto: Gert Tali

Juba esimesest infost oli selge, et tegu ei ole Poola sihiliku ründamisega, ütles Jüri Luik, Eesti suursaadik NATO juures, vahetult pärast tänast Põhja-Atlandi Nõukogu (NAC) intervjuus Postimehele.

Miks läks NACi kokku kutsumisega nii kaua aega? Miks ei kogunetud kohe, kui tuli teade, et Poolasse on kukkunud raketid?

Vastavalt Washingtoni leppele on see liikmesriikide otsustada, kas nad taotlevad artikkel 4 alusel kokku tulemist. Kui Poola oleks otsustanud artikkel 4 alusel NACi kokku kutsuda, siis kindlasti oleks ka kogunetud.

Kuna Poola hindas olukorra oma territooriumile mitte ohtlikuks ja pidas vajalikuks uurida, kes on selle raketi tulistamise taga, siis otsustati see NAC teha täna hommikul. Seal tegid lisaks peasekretär Jens Stoltenbergile ettekande ka NATO Euroopa vägede juhataja, luureinimesed ja muidugi ka Poola ise.

Praeguseks on koos üsnagi hea pilt. Kuid mis puudutab konkreetse raketi päritolu nimetamist, siis see saab tulla alles pärast uurimise lõppu.

Paar järeldust olid väga selged. Esiteks muidugi täielik alliansi solidaarsus Poolaga. Teiseks, ükskõik, kust see rakett täpselt pärines, süüdi on Venemaa, kes viib läbi agressiooni Ukraina suhtes ja sealhulgas ka linnade ja tsiviilobjektide massiivset pommitamist, mis on iseenesest sõjakuritegu.

Konkreetne juhtum on juhus, see ei ole teadlik NATO territooriumi sihtimine. Üldiselt ei ole märke, et see kasvaks üle konfliktsituatsiooniks.

Internetisootsium asus eile õhtul usinalt spekuleerima artikkel 4 ja lausa artikkel 5 üle. Millal sai teie jaoks selgeks, et see ei ole artikkel 4 ega 5 juhtum?

NACil on pidev valmisolek kokku tulla. Erinevat infot tuli kogu aeg sisse. Esimene võimalus Poolal taotleda NACi kokku kutsumist artikkel 4 alusel oli Poolal põhimõtteliselt kohe pärast seda intsidenti. Me olime pidevalt poolakatega ühenduses. Loomulikult, kui selline soov oleks Poolal olnud, siis oleksime seda toetanud.

Vahel artiklit 4 mütologiseeritakse. Tegu on liikmesriigi võimalusega Põhja-Atlandi Nõukogu kiiresti kokku kutsuda. Artikkel 4 väljakuulutamisest ei tulene automaatselt mingisuguseid teisi radikaalseid järeldusi, need on seotud artikliga 5.

Juba intsidendi esimene info oli selge, et tegu ei ole Poola territooriumi ründamisega.

Kas oli ka midagi, mida Poola palus liitlastelt juurde või plaanib lisaks teha, et end rohkem kaitsta üle piiri tulevate Ukraina konflikti mõjude eest?

Hetkel mingeid väga spetsiifilisi palveid ei esitatud. NATO pikaaegne poliitika on tugevdada idatiiba. Me teame, mida otsustati Madridis. Üks selle elemente on ka idatiiva õhukaitsesüsteemide parandamine. See oli ka teema, mida arurtati, aga antud juhul mingit konkreetset palvet, et võtke ette üks või teine, aktsioon, Poolalt ei tulnud.

Põhiline element oli täna just solidaarsus ning süüdlase ehk Venemaa nimetamine – ükskõik, kust see rakett pärines. Ja muidugi poolakad rõhutasid ning seda kordasid ka Eesti ja paljud teised riigid, et Ukraina abistamine peab jätkuma, mingit muret, et peaks deeskaleerima või tormama rahuläbirääkimistele, ei olnud.

Kui palju on varem olnud arutlusel, et see, mis toimub Ukrainas, võib kanduda ka juhuslikult üle NATO piiridesse ja mida siis edasi tehakse? Et venelased võivad lihtsalt tulistada mööda ja see võib jõuda NATOsse, tahavad venelased seda ise või ei.

Selle võimalusega on muidugi arvestatud. Kas või eilse päeva jooksul tulistasid venelased Ukraina suunas üle saja tiib- ja ballistilise raketi, kaasa arvatud Ukraina lääneosasse, Poola piiri lähedusse.

On selge, et see oli ainult aja küsimus, millal mõni rakett kaldub trajektoorilt kõrvale ja jõuab NATO liikmesriigi territooriumile. Aga siin tuleb väga tähelepanelikult uurida, kes oli laskja ja mis asjaoludel tulistati. Ja samas alati meeles pidada, et kõigi nende intsidentide juurpõhjus on Venemaa agressioon ja sõjakuritööd, mida nad sooritavad praktiliselt iga päev ja mille kõige nähtavam osa täna on just tsiviilobjektide pommitamine.

Mis juhtub siis, kui Venemaa hakkabki väga räpakalt Lääne-Ukrainat ründama ja rakette hakkab pidevalt üle piiri sadama? Kust saaks NATO mõõt täis ja mida siis tehakse?

Ma ei hakkaks spekuleerima, mis juhtub ühe või teise sündmuse tagajärjel. Usun, et NATO on piisavalt tugev, et vajadusel reageerida igasugustele sellistele intsidentidele, kui Venemaa peaks hakkama seda tegema.

Märksõnad
Tagasi üles