/nginx/o/2017/02/09/6323455t1h0c72.png)
/nginx/o/2011/11/16/838520t1h956c.jpg)
Riia täitevdirektori kohusetäitja Maris Kalve otsustas täna jätta andmata luba ühelegi Läti leegionäride mälestuspäevaks 16. märtsiks kavandatud üritusele.
Riia võimud ei andnud leegionäride mälestuspäeva üritusteks luba
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Kalve ütles ajakirjanikele, et langetas sellise otsuse võimalike provokatsioonide ja avaliku julgeoleku ohtude ennetamiseks.
Ürituste korraldajatel on õigus see otsus kohtus vaidlustada. Kohus peab oma otsuse langetama enne 16. märtsi. Eelmiste aastate praktika näitab, et kohus langetab reeglina ürituste korraldajatele soodsa otsuse.
Riia linnavõimudele on esitatud seitse taotlust ürituste korraldamiseks 16. märtsil. Avaldused on esitanud Daugava Pistrikud, Ühendus Natsismi Vastu, ühing Autonoomne Tegevus, Gustavs Celmiņši keskus ja Uldis Freimanis.
Julgeolekupolitsei ülem Jānis Reiniks ütles veebruari lõpul, et käesoleva aasta leegionäride mälestuspäeva tähistamine on seotud tavapärasest suuremate riskidega avaliku korra ja julgeoleku jaoks.
Reiniksi sõnul on riski aste käesoleval aastal kõrgem, kuna veel mitte kunagi pole selleks päevaks kavandatud nii palju üritusi. Teiseks põhjuseks on hiljutine referendum, millel nõuti vene keelele teise riigikeele staatust.
Julgeolekupolitsei andmetel võib 16. märtsi üritustele saabuda ka 30–40 äärmuslast Eestist, Leedust, Ukrainast, Venemaalt ja Saksamaalt.