:format(webp)/nginx/o/2017/03/21/6477779t1h61f7.jpg)
:format(webp)/nginx/o/2023/05/17/15327035t1h2447.jpg)
«Vot see mulle meedib, kuidas me nendelt ära võetud relvadega hoopis neid nüüd peedime,» ütleb Ukraina sõdur kutsungiga Mehaanik. Ta juhib raketiheitjat Grad, mille ukrainlased said trofeeks juba sõja esimesel kuul.
See on üks Ukraina sõja omapärasid: Ukraina armee hävitab Vene üksusi nende endi relvadega. Postimehel oli võimalik Ida-Ukraina rindel Bahmuti ümbruses jälgida ühe mitmikraketiheitjate Grad patarei tööd. Trofee-Grad kuulus sinna patareisse.
/nginx/o/2022/11/20/14973879t1h8751.jpg)
Grad-raketisüsteemi patarei meeste töö on üks suur ootamine. Olla terve päev valmis selleks, et siis viie minutiga oma töö ära teha ja veel kiiremini kaduda. Siis jälle oodata, sõita kiirelt positsioonile, raketid teele ja jälle minema. Ja jälle ja jälle.
Kõige tähtsam on oma patarei, mis koosneb mitmest raketiheitjast, korralikult ära peita. Gradid seisavad pidevalt valmis oma peidukohtades, kust nad tulistamiseks välja sõidavad. Tulistavad ära ja sõidavad tagasi oma peidukohta.
/nginx/o/2022/11/20/14973886t1h040a.jpg)
93. brigaadi ühe Gradide patarei komandör Mihhailo (39) sõdib oma allüksusega sõja algusest saadik. Selle aja jooksul pole ta kaotanud ühtegi Gradi ega ühtegi meest. Vaid paar neist on kergelt haavata saanud.
Ootame Mihhailo ja tema meestega, millal tuleb käsk. Eemalt kostab pidevalt, kuidas Ukraina suurtükivägi vastast tümitab. Hästi on kuulda ameeriklaste 777 kahurite tööd. Nende tulistamise heli kostab hoopis teistmoodi kui ukrainlaste Nõukogu päritolu haubitsate haugatused.
/nginx/o/2022/11/20/14973881t1hee63.jpg)
Mihhailo patarei ootab oma korda, millal saab nendega ühineda.
«Kuni meile sihtmärki ei öelda, me välja ei sõida,» selgitab komandör.
Kui lõpuks tulevad sihtmärgi koordinaadid, läheb kiireks. Üks Gradi-kompleks on juba rakette täis laaditud. 40 raketti, igaüks kaaluga ligi 80 kilogrammi. 40 korda umbes kuus kilo lõhkeainet hakkab kohe sadama Bahmutile pealetungivate wagnerlaste (eraarmee, mis sõdib Vene armee poolel) peale.
/nginx/o/2022/11/20/14973876t1hee59.jpg)
«Kohe näitame neile, mis tähendab meie maale tulla,» ütleb rõõmsalt Gradi kompleksi veokit juhtiv sõdur kutsungiga Mehaanik ja jookseb masina juurde.
Raske masin sõidab puude alt välja ning sõidab mööda mudast põldu aeglaselt väikesele külavaheteele.
Rakettide laskekoht asub keset suurt põldu. Sihtimisseadmesse koordinaatide sisestamine võtab veidi aega ning esimesed 20 raketti lähevad teele. Mõnekümne sekundi pärast teevad nad kuskil paarikümne kilomeetri kaugusel maatasa poole jalgpalliplatsi suuruse ala.
Uued koordinaadid sisse ja veelkord 20 raketti lendavad Wagneri sõdurite suunas. Veel üks jalgpalliväljak. Teises partiis on ka väike tõrge, mitte kõik raketid ei lenda välja. «Juhtub vahel,» kommenteerib hiljem komandör Mihhailo.
Liigume kiirel sammul põllult minema, Grad-kompleks kihutab meist mööda tagasi oma peidukohta.
Ettevaatus ütleb, et tark on karta Vene armee vastust, kui nad jõudsid Ukraina Gradi asupaiga fikseerida. Mehaaniku sõnul võib vastulöök tulla nelja-viie minutiga.
Seekord ei tulnud.
Raketilöögi andnud Grad ongi see ülalmainitud trofeerelv. Ta tulistas just oma endisi peremehi. Ta on nagu Eesti kratt, mis viib nüüd karjakaupa kaasa oma endiste peremeeste hingi. Ukrainlased panid oma kratile isegi nime: «Katsapka». See on ukrainlaste solvava tooniga nimetus venelaste (antud juhul siis vene rahvusest naise) kohta. Nagu meremehed ennemuiste, panevad ukrainlased ka oma sõjamasinatele naiste nimesid.
«See oli täiesti uus [kui trofeeks langes], paberid olid veel küljes. Läbisõit oli ainult 12 000 kilomeetrit, mis on sisuliselt mitte midagi,» räägib komandör Mihhailo. «Minu meelest polnud sellest üldse tulistatudki enne, kui see meie saagiks langes.»
Gradi kasutatakse peamiselt jalaväe ja sõjaväekolonnide hävitamiseks, aga ka kindlustuste vastu.
/nginx/o/2022/11/20/14973871t1hab50.jpg)
«Meile tavaliselt ei öelda, kuidas me töötasime. Öeldakse siis, kui oleme eriti täpselt tabanud või midagi olulist hävitanud. Siis õnnitletakse lühidalt,» ütleb Mihhailo. «Nii, et kui efektiivselt me töötame, ma eriti ei tea. Tean, et hiljuti hävitasime tankide tankla ja üks tank ja soomuk said seal pihta. Siis õnnitleti meid.»
/nginx/o/2022/11/20/14973885t1hb374.jpg)
Nagu kõigi Ukraina suurtüki- ja raketiheitjate üksuste ülemad, nendib ka Mihhailo, et moona peab kokku hoidma. «Sellepärast peame täpsed olema,» räägib ta. «Venelased moona ei loe, aga nagu ma Izjumi all ise nägin, siis on neil meie õnneks probleeme sihtimisega.»
Bahmutit kaitseb Mihhailo patarei augusti algusest. Ta on kindel, et Bahmut kaitstakse ära.
«Me oleme selline brigaad, mis alati kaitseb ära,» ütleb endine ehitusärimees Mihhailo ja tema hääles pole mingit kelkimist, vaid ta ütleb seda sellisel asjalikul moel. «Hind on väga kõrge, kui me ei suudaks seda.»
93. brigaad ja Mihhailo patarei selle koosseisus hoidis sõja algul tagasi Vene üksuste läbimurde Sumõ oblastist Harkivi suunas [kus nad kaitsesid Ohtõrka ümbrust] ning hiljem peatas Vene üksuste edasitungimisei Izjumi all.
«Praegu Bahmuti all ei ole meie töö üldse nii intensiivne kui oli Izjumi all,» lausub Mihhailo. «Siin on lahingud veidi teistmoodi,» lisab ta, aga täpsustada oma lauset ei soovi.
Mihhailo sõnul ei muuda sõjas see midagi, kui Venemaa saadab rindele mobiliseerituid. «Rohkem laipu lihtsalt. Kahju, et nad ei saa sellest aru. Nad ei õpi ka mitte midagi,» ütleb Mihhailo.
Ta unistab, et saaks oma patareisse samuti HIMARS-raketiheitjaid Gradide asemel.
«Neid kasutatakse vähe spetsiifilisemate sihtmärkide pihta. Ja neid peab rohkem peitma. Seetõttu nad töötavadki rohkem öösiti,» räägib Mihhailo HIMARSite ja Gradite töö eripäradest. «Ainult andke, küll me ära õpime kiiresti.»
:format(webp)/nginx/o/2022/11/20/14973880t1h3dfa.jpg)
Mihhailol ja tema patareil saab peagi täis juba üheksa kuud pidevat rindelolekut. Selle aja jooksul on nad saanud vaid lühikesi puhkepause. Rotatsioonis pole nad veel kordagi käinud.
«Me oleme sõjaväelased. Kästake puhata, siis puhkame. Kästakse sõdida, siis me sõdime,» nendib Mihhailo.