L, 10.12.2022

POSTIMEES STRASBOURGIS ⟩ Õiguslik ebaselgus tekitab europarlamendis Venemaa terrorististaatuse suhtes kõhklusi

Berit Nuka
, toimetaja
Õiguslik ebaselgus tekitab europarlamendis Venemaa terrorististaatuse suhtes kõhklusi
Facebook Messenger LinkedIn Twitter
Comments
Venemaa terrorismi toetavaks riigiks kuulutamist on eest vedanud Leedu eurosaadik Andrius Kubilius, kelle hinnangul on Ukrainas toime pandud koleduste tõttu vaja asju nimetada nii, nagu need on. 
Venemaa terrorismi toetavaks riigiks kuulutamist on eest vedanud Leedu eurosaadik Andrius Kubilius, kelle hinnangul on Ukrainas toime pandud koleduste tõttu vaja asju nimetada nii, nagu need on. Foto: Alain Rolland/Euroopa Parlament
  • Euroopa Parlament otsustab täna ilmselt nimetada Venemaa režiimi terrorismi toetajaks.
  • Resolutsioon kutsub muu hulgas Wagner gruppi ja Kadõrovi sõdureid määratlema terrorirühmitusena.
  • ELi õiguses terrorismi toetava riigi mõiste puudub ja osa jõude peab nimetuse andmist ennatlikuks.

Euroopa Parlament hääletab täna Venemaa režiimi terroristlikuks kuulutamise üle, kuid et sellist mõistet ELi õiguses ei eksisteeri, kõhkles osa poliitilisi jõude veel eile toetamast resolutsiooni, mille tagajärjed võivad selguda alles hiljem.

Parlamendi täiskogule seisukohavõtuks esitatava resolutsiooni ühisettepaneku taga on paremtsentristliku Euroopa Rahvapartei (EPP) fraktsioon, liberaalne Uuenev Euroopa ning Euroopa Konservatiivide ja Reformistide fraktsioon. Eesti saadikutest on selle esitajate ringis reformierakondlane Urmas Paet ning sotsiaaldemokraadid Marina Kaljurand ja Sven Mikser, kuigi viimaste fraktsioon tervikuna pole resolutsiooniettepanekut toetanud.

Peale taas kord vankumatu toetuse kinnitamise Ukrainale ja Venemaa toime pandud koleduste hukkamõistmise nimetab resolutsioon Venemaa terrorismi toetavaks riigiks, samuti riigiks, mis kasutab terroristlikke vahendeid. Ühtlasi soovitakse resolutsioonis, et Wagneri grupp, Tšetšeenia sõjapealikust liider Ramzan Kadõrov ja teised Venemaa rahastatud relvarühmitused lisataks ELi terroristide nimekirja.

See, mida Venemaa Ukrainas teeb, on terroristlik käitumine. /.../ Neil pole enam huvi võita rindel, neil on vaid huvi destabiliseerida Ukraina tsiviiltaristut – nii käituvad terroristid.

Euroopa Rahvapartei liider Manfred Weber

«Selle resolutsiooniga rakendame Ronald Reagani lausungit: «Ära pelga näha seda, mida sa näed.» Ja ma lisaks, et kui sa näed midagi, siis ei peaks kartma seda välja öelda. Me näeme terroritegusid Ukrainas ja me peame sellest rääkima,» ütles EPP poolelt resolutsiooni koostamist juhtinud Leedu endine peaminister ja praegune Venemaa küsimuste raportöör Andrius Kubilius ajakirjanikele ettepaneku tagamõtet selgitades.

Tema sõnul sobitub Venemaa praegune tegevus Ukrainas igati terrorismi kirjeldusega vastavalt ÜRO ja ELi definitsioonile, kuid ainus küsimus selle juures on, et need definitsioonid pandi paika terroristidest eraisikuid ja terroristlikke ühendusi silmas pidades. «Nüüd on meil Euroopas täiesti uus olukord, kus terroritegusid paneb toime riik,» lisas Kubilius.

Esialgu tagajärgi ei kaasne

Nii tema kui ka EPP juht Manfred Weber möönsid, et praegu on resolutsioon ennekõike poliitiline seisukohavõtt.

«See, mida Venemaa Ukrainas teeb, on terroristlik käitumine. See on mulle ilmne ja selge. Neil pole enam huvi võita rindel, neil on vaid huvi destabiliseerida Ukraina tsiviiltaristut – nii käituvad terroristid. Seega, sel nädalal on kõige tähtsam sõnum poliitiline,» lausus eile pressikonverentsil Weber.

Ta kutsus Euroopa Parlamenti säilitama resolutsiooni puhul ühtsust, nagu on seni tehtud otsustest Venemaa vastu ja Ukraina toetamiseks.

Üksmeelse toetuse seisukohavõtule on paljuski küsimuse alla seadnud just asjaolu, et lõpuni pole selge, milline mõju võib Venemaa terroristlikuks režiimiks kuulutamisel tulevikus olla.

Kes on seni kuulutanud Venemaa terrorismi toetajaks?

  • Venemaa on kuulutanud terrorismi toetavaks riigiks nelja ELi maa parlamendid: Leedu parlament tänavu 11. mail, Läti parlament 11. augustil, Eesti parlament 18. oktoobril, Poola senat 26. oktoobril ja Tšehhi parlament 15. novembril.
  • Euroopa Nõukogu Parlamentaarne Assamblee võttis 13. oktoobril vastu resolutsiooni, milles kutsus kõiki Euroopa Nõukogu liikmesmaid kuulutama Venemaa režiimi terroristlikuks.
  • NATO Parlamentaarne Assamblee võttis 21. novembril vastu resolutsiooni, milles kutsus kõiki liitlasi üles selgelt kinnitama, et praeguse režiimi all on Vene riik terroristlik.
  • USA esindajatekoda kutsus 12. mail vastu võetud resolutsioonis ja senat 27. juulil vastu võetud resolutsioonis välisministrit nimetama Venemaad terrorismi toetavaks riigiks. Ei välisminister Antony Blinken ega president Joe Biden pole soostunud seda seni tegema.

Praegu puudub ELi õiguses terrorismi toetava riigi mõiste ning täna hääletusele minev resolutsioon sisaldab vaid üleskutset ühendusele ja selle liikmesmaadele luua õiguslik raamistik, mis sätestaks terroristlikke meetodeid kasutava ja terrorismi toetava riigi määratluse ning selle andmisega automaatselt kehtima hakkavad karistusmeetmed.

Nii nimetaski Euroopa Parlamendi Vasakpoolsete fraktsiooni (GUE/NGL) kaasjuht Martin Schirdewan teemat vastuoluliseks. «Venemaa on ilmne agressor, seda tuleb rõhutada. Aga terrorismi toetava riigi definitsiooni ELi õiguskorras ei eksisteeri, mistõttu pole see eriti konstruktiivne,» leidis ta pressikonverentsil. «Me loome pretsedendi, millele järgnevad globaalsel tasandil reaktsioonid ja tagajärjed, mida me ei saa tegelikult praegu ette näha.»

Roheliste fraktsiooni kaasjuht Philippe Lamberts pidas õigusliku mõjuta poliitilist žesti suuresti kasutuks.

«Näeme Ukrainas sõjakuritegusid ja inimsusvastaseid kuritegusid, kuid ikkagi on vaja uurimist ja täielikku toetust Ukraina võimudele, et tuvastada neid, kes selle eest vastutavad. Ilusatest sõnadest ja deklaratsioonidest ei piisa, sõjakuritegusid ja võimalikke inimsusvastaseid kuritegusid tuleb põhjalikult uurida ja dokumenteerida, nii et sellel oleks tagajärjed. Selleks tarbeks on meil olemas õiguslik alus, mis lubab õiguslikke samme ja samme ka muul viisil,» rõhutas Belgiast pärit poliitik.

Ühtlasi sarjas Lamberts pressikonverentsil Venemaa suhtes tuulelipuna käituvaid poliitikuid. «Paneb pisut muigama, kui näen, kui palju energiat panevad sellesse poliitilised grupid, kes veel hiljuti olid heal meelel valmis [Venemaa presidendi Vladimir] Putiniga semutsema. Nüüd kutsuvad nad üles kasutama kõige karmimaid võimalikke sõnu mingit laadi heast tahtest tõukuvas avalduses Venemaa kohta,» lausus Lamberts. «Te kindlasti ei leia arhiivist pilte rohelistest liidritest sõbrustamas Putiniga,» lisas ta.

Paneb pisut muigama, kui näen, kui palju energiat panevad sellesse poliitilised grupid, kes veel hiljuti olid heal meelel valmis Putiniga semutsema.

 

Roheliste fraktsiooni kaasjuht Philippe Lamberts 

Kubiliuse arvates peaks terrorismi toetava riigi nimetus siiski edaspidi olema enamat kui lihtsalt seisukohavõtt, tuues eeskujuks Ameerika Ühendriigid, kus terrorismi toetava riigi nimetusega kaasnevad muu hulgas ekspordikontroll nii tsiviil- kui sõjalises kasutuses olevatele kaupadele, piirangud välisabile ja rahvusvahelisele finantseerimisele, samuti tekib võimalus kaevata kõnealune riik USAs kohtusse.

Kuigi USA Kongress on ärgitanud president Joe Bideni administratsiooni lisama Venemaad terrorismi toetavate riikide loetellu viienda maana Iraani, Süüria, Põhja-Korea ja Kuuba kõrvale, on Valge Maja sellest keeldunud.

Administratsiooni pressiesindaja põhjendas seda paari kuu eest võimalusega, et Venemaa määratlemine terrorismi toetava riigina võiks tõkestada toidueksporti ja seada ohtu kaubaliikluse Mustal merel. USA Vanderbilti ülikooli rahvusvahelise õiguse õppetooli juht Ingrid Brunk Wuerth tõi The Washington Postis avaldatud artiklis aga välja, et kui USA kodanikud – näiteks Ukrainas hukkunud ameeriklaste lähedased – peaks hakkama Venemaad kohtusse kaebama, võib juhtuda, et Kremli külmutatud vara hakatakse neile maksma suurteks kahjutasudeks, selmet toetada sellega Ukraina ülesehitamist.

Kubiliuse sõnul on ELil võimalik oma terrorismi toetava riigi regulatsiooni koostades vältida olukordi, kus see nimetus võib teha karuteene. «Ma näen hoopis paremaid võimalusi külmutatud varade, eriti riigi omade kasutamiseks ennekõike Ukraina ülesehitamiseks, sest praegu on sellega õiguslikke küsimusi,» ütles ta Postimehe pärimisele vastates. «Kui meil oleks mingit laadi õiguslik tööriist tegeleda Venemaaga kui riigiga, mis kasutab terroristlikke meetodeid, siis me saaksime neist immuunsuse küsimustest üle.»

Läbirääkimiste küsimus kõrvaline

Ka ei pidanud Leedu saadik asjakohaseks osa europarlamendi poliitiliste jõudude muresid, et terroristliku riigi nimetus võtab võimaluse ühel hetkel Venemaaga rahuläbirääkimisi pidada. «Ma ei näe, mida saaks läbi rääkida, enne kui venelased viivad oma väed Ukrainast välja,» lausus ta, lisades samas, et täna hääletusele minev resolutsioon ise läbirääkimiste küsimust ei puuduta.

Ainus osaline, kes kannab vastutust selle jätkuva sõja eest, on Venemaa. Venemaa ülesanne on peatada sõjaline sissetung.

Sotsiaaldemokraatide fraktsiooni juht Euroopa Parlamendis Iratxe García Pérez 

Seda, et praegu pole mõtet tõstatada läbirääkimiste teemat, leidis ka resolutsiooniettepanekuga ühinenud Uueneva Euroopa fraktsiooni juht Stéphane Séjourné. «Mis puutub konstruktiivsete kõneluste alustamisse Venemaaga, siis ilmselt vajab see režiimivahetust,» lausus ta eile pressikonverentsil. «Peame vaatama, kas Ukraina tahab astuda kõnelustesse vastavalt oma ajagraafikule, enne kui kaalume mingit laadi suhteid Venemaaga. Mis puutub Uuenevasse Euroopasse, siis usume, et Putini režiimil pole mingit usaldusväärsust suhete taastamiseks enne lahenduse leidmist olukorrale Ukrainas.»

Samasugusel seisukohal oli ka sotside fraktsiooni liider Iratxe García Pérez. «Praegu läbirääkimisi ei peeta. Oleme varem öelnud, et peame otsima lahendust, aga praegu kõnelusi ei toimu. Venemaa peab lõpetama valimatud rünnakud Ukraina vastu,» sõnas ta. «Loomulikult tuleb otsida diplomaatilist ruumi sõja lõpetamiseks. Aga ainus osaline, kes kannab vastutust selle jätkuva sõja eest, on Venemaa. Venemaa ülesanne on peatada sõjaline sissetung.»

Eile õhtupoolikul ei tihanud Kubilius veel öelda, kui suurt toetust tema kätetööna sündinud resolutsioon täna lõuna paiku toimuval hääletusel Euroopa Parlamendis pälvib, sest kuigi teksti lisati ka roheliste ja sotside ettepanekuid, jätkusid mõlemas saadikute rühmas endiselt vaidlused. «Ma loodan, et enamus on kaalukas, aga eks paistab, kuidas eri rühmad hääletavad,» lisas ta.

Märksõnad
Tagasi üles