Valgevene nobelisti võib oodata smugeldamise eest 12 aastat vangistust
Selle aasta Nobeli rahupreemia üks laureaate, Valgevene vangistatud inimõigusaktivist Aless Bjaljatski seisab silmitsi kuni 12 aasta pikkuse vangistusega smugeldamise süüdistuste alusel, teatas inimõiguskeskus Vjasna esmaspäeval.
Vjasna 60-aastast asutajat Bjaljatskit ja veel mitut teist poliitaktivisti süüdistatakse «suure summa sularaha» smugeldamises Valgevenesse, eesmärgiga väidetavalt rahastada opositsiooni tegemisi, teatas tema ühendus avalduses.
Bjaljatski, tema asemik Valentin Stefanovitš ja veel üks aktivist Vladimir Labkovitš on olnud vanglas alates 2021. aasta juulist. Esmalt süüdistati neid maksude maksmisest kõrvale hoidmises.
«Nad seisavad silmitsi seitsme kuni 12 aasta vangistusega,» märkis Vjasna.
Kohtupäeva pole veel määratud.
Bjaljatski 1996. aastal loodud organisatsioon, mis tähendab «kevadet», on Valgevene kõige mõjukam inimõigusrühmitus. Toetajad näevad Bjaljatski ja ta kolleegide vangistamist kui katset nende organisatsiooni tööd summutada.
Bjaljatski on võidelnud Aleksandr Lukašenko režiimi ja selle repressioonide vastu veerand sajandit ning veetnud trellide taga aastaid. Nii näiteks tuli tal 25. septembril vangistuses tähistada oma 60. juubelit, paraku istus ta kinni ka oma 50. juubelil.
Bjaljatski pälvis Nobeli rahupreemia oktoobris koos Vene inimõigusrühmituse Memorial ja Ukraina Kodanikuvabaduste Keskusega (CCL), mis dokumenteerivad Venemaa sõjakuritegusid Ukraina rahva vastu.
Bjaljatski eest võtab auhinna vastu tema abikaasa Natalja Pintšuk, Memoriali esindab selle juhatuse esimees Jan Ratšinski ja CCL-i selle direktor Oleksandra Matvijtšuk.
Auhind antakse kolmikule üle 10. detsembril Norra pealinnas Oslos peetaval galal.
Bjaljatski pandi vangi pärast ulatuslikke meeleavaldusi 2020. aastal, kui Valgevene autoritaarne president Aleksander Lukašenko väitis enda võitu valimistel, mis rahvusvahelise kogukonna sõnul saavutati pettusega.
Sümboolne valik selle aasta Nobeli rahupreemia kategoorias tähistab vastupanuvõitlust kolmes riigis, mis on segatud Ukraina sõtta ning mille tõttu on kogu Euroopa sattunud rängimasse julgeolekukriisi pärast Teist maailmasõda.
Nobeli komitee ütles, et austab kolmikut nende võitluse pärast inimõiguste, demokraatia ja rahuliku kooseksisteerimise eest kolmes naaberriigis Valgevenes, Venemaal ja Ukrainas.