Kuidas saab ajakirjandus aidata desinformatsiooni levikut ära hoida?
Traditsiooniline meedia on nõrkus, mida Moskva desinformaatorid edukalt ära kasutavad. Näiteks kui vaadata, kuidas lääne meedia selgitas Ukrainas toimunud libareferendumeid, siis viidati lääne ajalehtedes väga palju rahvahääletuse tulemusele, mille Kreml oli selgelt ära määranud.
Erinevate rünnakute kirjeldamisel tuuakse kõrvuti nii Ukraina kui ka Venemaa seisukohad. Ukraina kirjeldab raketitabamust ja Venemaa ütleb, et ta ei ole raketti välja tulistanud. Lugeja peab siis ise valima, kelle juttu ta usub, aga see on lugejate eksitamine, sest Venemaa seisukohad on osa infokampaaniast ja Venemaa kanalid pole usaldusväärsed allikad, ükskõik kuidas nad ka oma sõnumit ei sea.
Sotsiaalmeedia platvormid on 2016. aastast väga palju teinud, et takistada desinformatsiooni levikut.