Lätlased ja tšehhid koguvad allkirju Vene saatkonna elektri ja veeta jätmiseks (1)

Copy
Inimesed saamas sooja soojenduspunktis Ukrainas Ladõžõnis pärast seda kui Venemaa raketilöök hävitas kohaliku soojuselektrijaama.
Inimesed saamas sooja soojenduspunktis Ukrainas Ladõžõnis pärast seda kui Venemaa raketilöök hävitas kohaliku soojuselektrijaama. Foto: Oleksandr Lapin/Ukrinform/Zuma Press Wire/Scanpix

Lätlased ja tšehhid tahavad Vene saatkonna jätta elektri ja veeta, vastuseks Vene vägede rünnakutele Ukraina elutähtsa taristu vastu.

Läti ettevõtluskonsultant ja õppejõud Juris Ulmanis tegi ettepaneku alustada avalike algatuste portaalis manabalss.lv allkirjade kogumist Venemaa Riia saatkonna elektri väljalülitamiseks.

Ulmanis ütles agentuurile LETA, et tuli selle mõttega välja 25. novembril Twitteris ja vastukaja sellele oli väga suur. Ulmanis rõhutas, et viibib praegu Ukrainas ja näeb oma silmaga kahju, mida Venemaa tekitab riigi taristule tulistades rakettidega energiarajatisi.

Ka Tšehhis on avaliku algatusega «Dárek pro Putina» («Kingitus Putinile») esitatud petitsioon ettepanekuga lülitada Venemaa saatkonnale kuuluvates hoonetes välja elekter, gaas ja vesi. See on avaldatud saidil petice.com.

Twitteri projekt «Dárek pro Putina» pakkus Venemaa Praha saatkonnale omaenda suppi maitsta. Petitsioon on vastus Venemaa järjekindlale Ukraina energiataristu hävitamisele.

«Venemaa on selgelt otsustanud murda Ukraina pimeduse ja külmaga. Kõrgeima kõlbluspõhimõtte seisukohalt palume asjaomastel riigi- ja eraenergiaettevõtetel lasta Prahas asuvatel Vene diplomaatidel oma ravimeid maitsta,» seisab pöördumises.

«Palume kõigis Venemaale kuuluvates Prahas asuvates hoonetes gaas, vesi ja elekter välja lülitada. Las külmetavad pärast pimeda saabumist, nagu Kiievi elanikudki,» seletati avalduses.

Pöördumise tekstis öeldakse, et Vene vägi on juba mitu nädalat rakettidega tulistanud Ukraina linnu ja külasid. Rünnakute tagajärjel jäid elektrita mitte ainult elumajad, koolid, lasteaiad, kauplused ja tehased, vaid ka haiglad.

Tagasi üles