TAUST ⟩ Elu Ukraina rindelinnades: elasid päeva üle ja ole juba õnnelik

Bahmuti kesklinnas elab viiekorruselise maja keldris seitse inimest, keda hoiab elus kamba peale juba sügisel ostetud raudahi ehk buržuika. Foto: Erik Prozes

Postimees käis novembri keskel Ida-Ukrainas Bahmutis, mis elab Vene vägede pideva pommitamise all juba pool aastat, ning kolm nädalat tagasi vabastatud Hersonis Lõuna-Ukrainas.

Ukraina rindeäärsed linnad ripuvad enne talve humanitaarkatastroofikuristiku serval. Nii hiljuti vabastatud linnad kui need, mida on suudetud seni kaitsta. Nende linnade elanikel tuleb see talv vastu pidada tingimustes, mida on 21. sajandil raske ette kujutada.

Bahmutis veetsime kohapeal kaks ööd, mis olid harukordselt rahulikud. Ilm oli vihmane ja pilvealune, mis tähendas, et Vene lennuvägi ei saanud linna terroriseerida. Bahmutis elavad inimesed põhimõtte järgi: elasid päeva üle ja ole juba õnnelik. Laias laastus on talveks väikeste raudahjude jagamine ainus, millega riik neid seal praegu aitab. Lisaks muidugi sellele, et Ukraina armee tõrjub edukalt Venemaa rünnakuid.

Hersonis elavad inimesed – ma ei tea, kas kõik, aga igatahes paljud – on endiselt eufoorias selle üle, et linn on vabastatud. Vene armee on asunud talle omasel moel seda eufooriat sõna otseses mõttes hävitama: iga päev ja öö tulistavad nad üle Dnepri jõe Hersoni linna ja jõeäärseid asulaid. Kolme nädalaga on pommitamiste tõttu hukkunud ligi 40 linnaelanikku.