/nginx/o/2022/12/03/15000441t1h0480.jpg)
USA lisas reedel Kuuba ja Nicaragua ning Vene erasõjafirma Wagner rahvusvahelise usuvabaduse musta nimekirja, mis avab tee võimalikele sanktsioonidele.
USA lisas Kuuba, Nicaragua, Wagneri grupi usuvabaduse musta nimekirja
USA välisminister Antony Blinken ütles avalduses, et Wagner kanti nimekirja seoses osavõtuga rikkumistest Kesk-Aafrika Vabariigis, kus ligi aastakümne kestnud vaenutegevuses on vastamisi kristlased ja moslemid.
«Ühendriigid ei kavatse seista käed rüpes selliste kuritarvitamiste palge ees,» ütles Blinken avalduses.
Kuuba ja Nicaragua on mõlemad esimest korda märgitud kui «erilist muret tekitavad riigid» iga-aastases ülevaates, mis võib tähendada seda, et kaks vasakpoolset riiki, mille vastu on niigi kehtestatud rida USA sanktsioone, võivad leida end uute sanktsioonide ees.
Blinken jättis musta nimekirja 2021. aastast alles Hiina, Eritrea, Iraani, Myanmari, Põhja-Korea, Pakistani, Venemaa, Saudi Araabia, Tadžikistani ja Turkmenistani.
Nicaragua üha autoritaarsemaks muutuv president Daniel Ortega on tegutsenud katoliku kiriku vastu alates sellest, kui süüdistas neid 2018. aasta valitsusvastaste protestide toetamises. Toona surusid võimud veriselt maha meeleavaldused, milles hukkusid sajad inimesed.
Kuuba nimekirja lisamine on järjekordne märk surve avaldamisest kommunistlikule saareriigile president Joe Bideni administratsiooni ajal. Bideni valitsus on suures osas vaadanud mööda eelmise demokraadist presidendi Barack Obama Vatikanilt saadud heakskiiduga jõupingutustest püüda avada USA pikaaegse verivaenlase ühiskonda ning seeläbi parendada suhteid USA ja Kuuba vahel.
Oma viimases iga-aastases raportis usuvabaduse kohta, mis avaldati juunis, tõstis välisministeerium esile vägivalda ja Kuuba usutegelaste vahistamist nende väidetavast osalusest harvanähtavatel meeleavaldustel, aga ka piiranguid tunnustuseta jäetud protestantlike kirikute vastu.
Oodatult ei astunud Blinken samme India vastu, mida Ühendriigid näevad ühe tähtsama esilekerkiva liitlasena.
Otsus eirab autonoomse USA rahvusvahelise usuvabaduse komisjoni soovitust, mille kohaselt on vähemuste kohtlemine «märkimisväärselt» halvenenud peaminister Narendra Modi hindu rahvuslaste valitsuses.
Komisjon väljendas avalduses «protesti» seoses Blinkeni otsusega jätta India ja Nigeeria nimekirja kandmata, märkides, et ministeeriumi enda raport näitab mõlemas riigis «tõsiseid usuvabaduste rikkumisi».
India oli varem väljendanud raevu seoses ministeeriumi iga-aastase raportiga, mis dokumenteeris India ametnike teravaid kommentaare ja diskrimineerimise juhtumeid moslemite ja kristlaste vastu.
Raport oli varem eraldi toonud välja ka Venemaa erasõjaväe Wagner grupp kuriteod Kesk-Aafrika Vabariigis, viidates Amnesty Internationali andmetele, mille kohaselt olid palgasõdurid seotud tapmiste ja seksuaalvägivallaga moslemite vastu.
Antud määratlusele eelnes USA senaatorite algatatud seaduseelnõu, mis nõuab Wagneri terroristlikuks ühenduseks kuulutamist. Süüdistuste nimekiri Wagneri kuritegudest hõlmab ka nende tegevust Malis, Liibüas, Süürias ja Ukrainas.
Maailma ühes vaesemas riigis, Kesk-Aafrika Vabariigis (KAV), vallandus kodusõda 2013. aastal, kui valdavalt moslemite osalusega ülestõusu käigus kukutati president. See omakorda tõi kaasa vastusammud peamiselt kristlastest ja animistidest moodustatud omakaitsevägedelt.
Blinken lisas KAV-i jälgimise alla kuuluvate riikide nimekirja, mis tähendab, et kui positiivseid arenguid ei tule, liigub riik järgmisel korral «erilist muret tekitavate riikide» nimekirja.
Jälgimise all on uue riigina ka Vietnam. Välisministeeriumi kohaselt on kommunistlikud võimud kiusanud taga mitmeid tunnustamata usurühmasid, seal hulgas kristlaste majakirikuid, sõltumatuid budiste ja sajand vana Cao Dai liikumise liikmeid.
Inimõiguslased on pikka aega nõudnud Ühendriikidelt määrata Vietnam sellesse nimekirja, ent üksteise järel võimule tulnud valitsused on püüdnud endise vaenlase USA-ga luua suhteid.
Mullusest jäid veel jälgimise all olevate riikide nimekirja Alžeeria ja Komoorid.