Ukraina ülemraada esimees: loodan NATO ukse, mitte õhuakna avanemist

Ukraina ülemraada esimees Ruslan Stefantšuk esinemas Vilniuses Leedu-Ukraina-Poola parlamentaarse assamblee kohtumisel. Foto: ANDRZEJ LANGE / EPA / Scanpix

Vilniuses visiidil viibiv Ukraina ülemraada esimees Ruslan Stefantšuk ütles, et Kiiev on valmis NATO liikmeks saama, kuid rõhutas samas, et alliansi avatud uste kohta käivad avaldused ei tohiks jääda tühjaks deklaratsiooniks.

«Teate, ma olen poliitikas alati olnud aususe ja avatuse pooldaja. Ja võib-olla on see omadus, mida Ukraina alati näitab ja ootab samasugust avatust teistelt riikidelt, liitudelt ja rahvusvahelistelt organisatsioonidelt. Seega, kui tuleb teade, et uks on lahti, ütleb Ukraina: oleme valmis sellest uksest sisse astuma,» ütles Ukraina parlamendi juht eile BNSile antud usutluses.

«Oleme valmis täitma NATO kui alliansi standardeid ja nõudeid, kuid tahame, et see uks oleks päriselt lahti, mitte muutuks õhuaknaks,» kommenteeris Stefantšuk NATO peasekretäri Jens Stoltenbergi läinudnädalast avaldust, et Ukrainale «NATO uksed on avatud» ja Venemaa sissetungile vastu seisvast riigist saab kunagi bloki liige.

Septembris taotles Kiiev kiirendatult NATO liikme staatust, kuid tõenäosus, et see niipea juhtub, näib tume, eriti Ukraina sõja ajal.

Kiiev loodab, et läbimurre saavutatakse järgmisel aastal Vilniuses alliansi tippkohtumisel.

Stefantšuk ütles ka, et aasta lõpuks täidab Ukraina kõik Euroopa Liidu kandidaatriigi staatusega võetud kohustused, et järgmise aasta alguses alustada ühendusega liitumise üle ametlikke läbirääkimisi.

«Selle aasta lõpuks teavitame ELi kõigi Ukrainale esitatud tingimuste täitmisest. Teame, et EL hindab aasta lõpus, kuidas Ukraina neid tingimusi täidab. Kui hinnang on soodne, siis loodame, et oleme valmis alustama läbirääkimisi täisliikmesuse üle järgmise aasta alguses,» sõnas poliitik.

Rääkides Venemaa vallandatud sõja käigust, rõhutas ülemraada esimees, et Venemaa rünnakud energiataristu vastu ei murra ukrainlaste otsustavust ning läbirääkimised Moskvaga on võimalikud vaid jõupositsioonilt.

Kuigi Lääs on sissetungist alates kehtestanud Venemaale hulga sanktsioone, ütleb Stefantšuk, et neist ei piisa.

«Meid ei huvita sanktsioonide hulk. Me hoolime nende sanktsioonide kvaliteedist. Seega, kui me räägime SWIFTist lahtiühendamisest, peaks see olema täielik SWIFTist lahtiühendamine,» ütles ta.

«Kui räägime Vene energiaettevõtete keelamisest, peaks see olema täielik keeld. Kui räägime merest ja sadamatest, peaks see keeld olema täielik. Kui räägime isiklikest sanktsioonidest, peaksid need olema eranditeta ja täielikud. Alles siis on need tõhusad,» lisas Stefantšuk.

Ülemraada esimees ütles, et Kiiev peab Läänega läbirääkimisi Patrioti raketisüsteemide üle, et tõrjuda Venemaa õhurünnakuid.

Poola otsustas sel nädalal võtta lõpuks Saksamaalt vastu Patrioti raketid, kuigi Varssavi innustas Berliini varem neid Ukrainasse saatma. Samas rõhutab Poola, et toetab jätkuvalt nende saatmist Ukrainasse.