T, 31.01.2023

Bulgaarial ja Rumeenial blokeeriti Schengeni alaga ühinemine

Bulgaarial ja Rumeenial blokeeriti Schengeni alaga ühinemine
Facebook Messenger LinkedIn Twitter
Comments 3
Rumeenia piiripunkt. Foto on illustratiivne.
Rumeenia piiripunkt. Foto on illustratiivne. Foto: DANIEL MIHAILESCU / AFP / Scanpix

Bulgaaria ja Rumeenia liitumine Euroopa viisavaba Schengeni alaga blokeeriti täna Euroopa Liidu ministrite kohtumisel, kuigi Horvaatia sai ühinemisloa, ütlesid ametnikud.

«Ka mina olen pettunud,» ütles Euroopa Komisjoni sisevolinik Ylva Johansson ajakirjanikele Bulgaaria ja Rumeenia taotluse tagasilükkamise järel.

Nad väärivad Schengeni täisliikmeks saamist, kinnitas Johansson ja lubas, et selle nimel tehakse järgmise kahe aasta jooksul täiendavaid pingutusi.

Kaks vaest EL-i riiki tahavad sujuvat kaubandust ülejäänud Euroopaga, kuid seisavad silmitsi etteheidetega eelkõige Austrialt, mis on avaldanud muret seoses migratsiooniga kolmandatest riikidest.

Horvaatia aga teatas täna, et EL kiitis heaks selle ühinemise Schengeni viisavaba ruumiga alates jaanuarist.

«Viimane samm tehtud! (EL-i) nõukogu otsus vastu võetud. Nüüd kinnitati ametlikult, et Horvaatia ühineb 1. jaanuarist 2023 Schengeni alaga,» säutsus Horvaatia diplomaatiline esindus EL-is.

Otsust kinnitas ka EL-i eesistuja Tšehhi.

Horvaatia ühinemise järel on Schengeni viisaruumis 27 EL-i liikmesriigist 23, lisaks neile veel Šveits, Norra, Liechtenstein ja Island.

Liitumine Schengeni alaga, mis võimaldab üle 400 miljonil inimesel selle liikmesriikide vahel vabalt liikuda, teeks elu oluliselt lihtsamaks tuhandetele Ida-Euroopas sõitvatele veokijuhtidele.

Bukaresti, Sofia ja Zagrebi taotlus Schengeniga ühineda tuli Euroopa jaoks poliitiliselt tundlikul ajal, mil ebaseaduslik ränne ja Covid-19 pandeemia on pannud riike piirikontrolli taaskehtestama.

Ehkki nii Bulgaaria kui ka Rumeenia vastavad kõigile nõuetele, on osa liikmesriike nende liitumisele vastu seisnud, tuues muu hulgas välja Brüsseli kriitika seoses nende kahe maa kohtureformide ja kehva korruptsioonitõrjega.

Bulgaaria ja Rumeenia liitumist seni vastustanud Rootsi ja Holland on viimastel kuudel positsiooni muutnud ja asunud Bukaresti taotlust toetama.

Austria on jäänud seevastu nende liitumise käredaks vastaseks ja mõistnud hukka ELi välispiiride kesise kaitse, mis on viinud suure hulga migrantide saabumiseni nendesse kahte riiki.

Rumeenia siseminister Lucian Bode tõrjus Austria väiteid.

«Rändevool ei liigu läbi Rumeenia, vaid peamiselt läbi Serbia,» märkis ta, osutades, et Euroopa piirivalveagentuur Frontex tuvastas jaanuaris-oktoobris Lääne-Balkani rändeteel 128 000 migranti.

Ehkki Holland on valmis näitama rohelist tuld Rumeeniale, on riik endiselt «mures» Bulgaaria liitumise pärast.

Hollandi peaminister Mark Rutte ütles läinud nädalal, et tahab kinnitust, et «keegi ei saa ületada piiri 50-eurose rahatähega».

Bulgaaria siseminister Ivan Demerdzhiev mõistis sõnavõtu hukka kui «solvava ja diskrimineeriva» ning rõhutas, et riik on teinud «silmapaistvaid jõupingutusi nõuetele vastamiseks».

«Me ootame ELi kõige vaesemalt ja korrumpeerunumalt riigilt võimatut: ärge laske migrante riigist läbi, kuid andke asüüli igale migrandile, kes riiki saabub,» kommenteeris Bulgaaria nädalaleht Kapital.

Rumeenia politoloogiaprofessor Sergiu Mișcoiu märkis, et negatiivne otsus tugevdaks euroskeptikuid, eriti Bulgaarias, kus on viimasel kahel aastal peetud neli üldvalimist.

Sama kinnitas ka Rumeenia president Klaus Iohannis, kes ütles, et läbikukkumine ei ole variant ja viiks temagi riigis euroskeptitsismi tõusuni.

Märksõnad
Tagasi üles