R, 27.01.2023

Šveits: kokkulepete sõlmimine on parem kui kuulumine Euroopa Liitu

Šveits: kokkulepete sõlmimine on parem kui kuulumine Euroopa Liitu
Facebook Messenger LinkedIn Twitter
Comments
Šveitsi ja Euroopa Liidu lipud. Foto on illustratiivne.
Šveitsi ja Euroopa Liidu lipud. Foto on illustratiivne. Foto: Arnd Wiegmann / Reuters / Scanpix

Sammhaaval kokkulepete sõlmimine Euroopa Liiduga on Šveitsi jaoks parem variant kui blokiga ühinemine, jõudis valitsus järeldusele eile avaldatud raportis.

30 aastat tagasi, 1992. aasta 6. detsembril lükkasid Šveitsi valijad tagasi ettepaneku ühineda Euroopa majandusruumiga (EEA), mis oleks andnud juurdepääsu Euroopa Liidu siseturule.

Kolm aastakümmet hiljem hindas Šveitsi föderaalvalitsus riigi praeguseid variante Euroopa Liidu suunal, vaadates ligipääsu ühisturule, võimalusi koostööks ja välispoliitikat.

Kaaluti nelja variandi plusse ja miinuseid - vabakaubandussuhet, jätkamist praeguse kahepoolse lähenemisega, ühinemist EEAga ja ühinemist ELiga.

«Föderaalnõukogu jõudis järeldusele, et kahepoolne lähenemine on Šveitsi jaoks parim lahendus,» ütles valitsus.

Euroopa Liit on Šveitsi peamine kaubanduspartner ning Šveits omakorda ELi suuruselt neljas kaubanduspartner.

8,6 miljoni elanikuga Šveitsis elab umbes 1,4 miljonit Euroopa Liidu kodanikku.

«Šveitsi huvid algavad Euroopas ja on koos Euroopaga,» ütles föderaalnõukogu.

«Praeguses globaalses olukorras, mida iseloomustavad arvukad kriisid, on turvalised ja stabiilsed suhted Šveitsi ja Euroopa Liidu vahel muutumas tähtsamaks kui kunagi varem. Need tagavad mõlema poole õitsengu ja stabiilsuse,» märgiti aruandes.

Samas rõhutati, et ELi liikmesus läheks kaugemale Šveitsi majanduslikest vajadustest ning Berni täielik osalemine Euroopa otsuste tegemise protsessis suudaks vaevalt kompenseerida poliitilise manööverdamisruumi vähenemist.

Brüsseli ja Berni suhted jahenesid pärast seda, kui Šveits otsustas 2021. aasta mais ootamatult lõpetada aastaid kestnud arutelud liikumiest laiemale koostöökokkuleppele blokiga.

Euroopa Liit ei nõustunud Šveitsi nõudmistega jätta kokkuleppest välja sellised võtmetähtsad valdkonnad nagu riigiabi, palgakaitse ja liikumisvabadus.

Raportis märgiti, et poliitilised kõnelused Brüsseliga «on võimaldanud pooltel ehitada usaldust».

«Enne kui Šveits ja Euroopa Liit saaksid alustada läbirääkimisi, tuleb neil leida piisav ühisosa. Sissejuhatavaid kõnelusi aga jätkatakse aktiivselt,» lisati aruandes.

Märksõnad
Tagasi üles