INTERVJUU ⟩ Mõttekodalane: Saksamaa materdamisest on saanud justkui sport

Mõttekoja German Marshall Fund asepresident ja Berliini haru tegevdirektor Thomas Kleine-Brockhoff Riia julgeolekukonverentsil. Foto: Valdis Kauliņš/Riia konverents

Kritiseerides​ Berliini liiga tagasihoidlikus Ukraina toetamises, tuleks teistel riikidel meeles pidada, kes on tegelik vaenlane, ja mitte lasta poliitilistel eriarvamustel suhteid rikkuda, ütleb Saksa välispoliitikaekspert Thomas Kleine-Brockhoff.

Mõttekoja German Marshall Fund asepresident ja Berliini haru tegevdirektor lausus Riia julgeolekukonverentsil Postimehele antud usutluses, et kantsler Olaf Scholz ja saksa rahvas on vastumeelselt leppimas faktiga, et riigi sõjaline roll peab muutuma, kuid viimane aasta on välispoliitiliselt tähendanud Saksamaale krahhi, mille lahkamine võtab ikkagi veel pikalt aega.

Viimased kuud on Saksamaa parteidele ja poliitikutele tähendanud põhjalikku endasse vaatamist. Kui palju on Saksa poliitilised jõud hinnanud ajaga, mis möödunud Venemaa kallaletungist Ukrainale, ümber oma viimase 20 või 30 aasta tegevuse?

See oli esimene suur krahh Saksamaa välis- ja julgeolekupoliitikas alates vabariigi rajamisest 1949. aastal. Me jutustame endale Saksamaa – toona siis Lääne-Saksamaa – välispoliitika lugu kui lugu kuuest katkematust ja üksteisele järgnevast edust: integratsioon läänega, NATO liikmesus, Willy Brandti lepitus ja pingeleevendus, müüri langemine, terviklik ja vaba Euroopa ning lõpuks globaalne vastastikune sõltuvus teel vabaduse suunas.

Ja nüüd on meil suurem – ma nimetan seda krahhiks – vastastikuse sõltuvuse vääriti hindamine, mis seab nii mõneski aspektis kahtluse alla meie eeldused välispoliitika kohta, selle kohta, kuidas maailm toimib, kuidas vastastikune sõltuvus toimib, kuidas saavutatakse rahu ja julgeolekut, kuidas toimivad alliansid, milline kasu ja tarvilikkus on tuumakaitsel. Nii et see on pirakas koorem.