Orbán võttis Ukrainale hädavajaliku raha pantvangi

Poola välisminister Zbigniew Rau (vasakul) ja tema Ungari kolleeg Péter Szijjártó kaks nädalat tagasi Bukarestis peetud NATO kohtumisel. Kui pikka aega pandi Varssavi ja ­Budapest n-ö ühe laulu sisse, siis Ukraina aitamisel on esimene eestvedaja ja teine pidev takistaja. Foto: Robert Ghement / EPA / Scanpix

Kui Euroopa Liit lõppeva aasta järele jäänud päevade jooksul uut Ukraina makromajanduslikku abipaketti ära ei kinnita, on see sõjas riigile katastroof, ütleb Eesti suursaadik ELi juures Aivo Orav.

Orava sõnul pidanuks 18 miljardit eurot abi Ukrainale olema ammu otsustatud. «Muidu võib juhtuda, et 1. jaanuarist ei ole mõnes Ukraina linnas elektrit, kütet ja vett ega ole riigieelarves raha ka,» nendib suursaadik. See on ELi tagatisega laenusumma, millest sõja tõttu kokku varisenud majandusega riik elab – maksab palku, pensione ja hoiab käigus baasinfrastruktuuri.

Ukrainlastele ellujäämiseks vajaliku laenusumma on pantvangi võtnud Ungari. Sama risk on ka üheksanda sanktsioonipaketi kohal, millega on plaanis karistada Ukrainas hirmutegude sooritamisega seotud Vene ametiisikuid ja ettevõtteid, ning Ungaril on tagataskus ka võimalus seista tuleva aasta alguses aeguvate varem kehtestatud sanktsioonide pikendamise vastu.