ANALÜÜS ⟩ Läti ühiskonna meelestatus määras Doždi tegevuse riigis algusest peale hukule

Vene sõltumatu telekanali Dožd stuudio eelmisel aastal Moskvas. Märtsis kanal suleti ning mõni aeg hiljem kolisid nad Riiga. Foto: Deniss Kaminev/Reuters/Scanpix

• Dožd sattus Riias olukorda, kus neilt eeldati lisaks sõjavastasusele Läti huvide toetamist.
• Kuigi väidetavalt pole kanali tegevusloa tühistamise otsus poliitiline, on raske seda teisiti näha.
• Dožd pole otsustanud, kas kaebab otsuse edasi või lahkub toimetusega Lätist.

Tagasi vaadates on raske mõista, kuidas oleks saanud suure hulga Vene eksiilmeedia lubamine nii tugevalt Ukraina-meelsesse ja polariseerunud ühiskonnaga riiki nagu Läti lõppeda üldse millegi muu kui tõelise segadusega.

Just nii läks aga eelmisel nädalal, kui Läti riiklik elektroonilise meedia nõukogu (NEPLP) tühistas Venemaa sõltumatu telekanali Dožd ringhäälinguloa, misjärel langetasid sarnase otsuse ka Eesti ja Leedu. Lisaks palus NEPLP blokeerida Youtube’il ligipääsu telekanali sisule Lätist.

Dožd kolis oma toimetuse Riiga, aga ka Amsterdami ja Thbilisisse, pärast seda, kui Venemaa tungis veebruaris Ukrainale kallale ja kehtestas karmid seadused, mis keelavad sõda nimetada sõjaks ja loevad sõltumatu ajakirjanduse välisagendiks. Kas Doždi ajakirjanikud jätkavad nüüd tööd Lätist või mitte, pole veel selge.

Lisaks ripub juuksekarva otsas veel enam kui 200 Venemaalt põgenenud ajakirjaniku saatus, sest nende humanitaarkaalutlustel väljastatud viisad kehtivad vaid ühe aasta, kuid vahepeal on Läti karmistanud sisserändereegleid ja elamislubade väljastamise tingimusi Venemaa kodanikele.

Ajakirjanikud järgisid üleskutset

Venemaalt eksiili sunnitud ajakirjanike saabumine Lätisse algas pärast välisminister Edgars Rinkēvičsi Twitteri-postitust tänavu kevadel, üsna varsti pärast seda, kui Venemaa kriminaliseeris sõja nimetamise sõjaks.

I welcome the resumption of the broadcast of the Russian TV @tvrain from #Riga #Latvia, Russians in #Russia and all around the world need truthful information about the war, the world and realities of Russia https://t.co/izfpLiWuFp

— Edgars Rinkēvičs (@edgarsrinkevics) July 18, 2022

«Ajal, mil Venemaa sulgeb sõltumatut meediat ja kuulutab välja täieliku tsensuuri, tahaksin taas toonitada, et Läti on valmis vastu võtma Vene ajakirjanikke, keda kiusatakse taga nende töö tõttu, ning aitama neid igal võimalikul viisil. Vene ühiskonnal ja maailmal peab olema ligipääs tõesele ja objektiivsele infole.»

Doždilt ​ei oodatud mitte ainult Putini- ja sõjavastasust (mida nad on), vaid ka toetust võõrustajariigi poliitikahuvidele (mida nad tingimata ei esinda ja mis ei käigi hästi kokku sõltumatu ajakirjandusega).

Läti humanitaarviisaga õnnestus Venemaalt lahkuda ligi poolel tuhandel ajakirjanikul ja nende pereliikmel.

Praegu tegutsevad paljud neist Riia südalinnas asuvas suures ühistöökeskuses, mida haldavad kohalikud mittetulundusühendused, kes on eksiilmeediaga koostööd teinud terve viimase kümnendi. Sellelt pinnalt püüavad oma lugejate ja kuulajateni jõuda nüüd nii menukad taskuhäälingute tegijad kui ka Vene üleriigilise haardega väljaannete ajakirjanikud, aga ka kohalike ajalehtede reporterid Pihkvast kuni Baikali järveni.

Neist kohe ümber nurga paiknevad Vene mõjuka veebiväljaande Meduza ruumid – nemad kolisid Riiga juba pärast seda, kui Moskva annekteeris 2014. aastal Krimmi. Novaja Gazeta, BBC ja Deutsche Welle Vene toimetused töötavad nüüd samuti Riias.

Doždi kaasus Deutsche Welle tööd Riias ei sega

Saksamaa avalik-õiguslik ringhääling Deutsche Welle avas eelmise nädala keskel oma toimetuse harukontori Läti pealinnas Riias, kuhu saatus viis Saksa ajakirjanikud pärast nende pagendamist Venemaalt.

Deutsche Welle peadirektor Peter Limbourg tuletas Läti büroo avamisüritusel meelde, et nemad olid veebruaris ühed esimesed Ukraina sõja ohvrid, sest kanal visati Venemaalt välja, nad kaotasid litsentsi, pidid sulgema oma Moskva büroo ja Venemaal töötanud ajakirjanikud sunniti lahkuma.

Venemaa peatas Deutsche Welle tegevuse aasta alguses kättemaksuks Saksamaa meediaregulaatori otsusele lõpetada riigis Kremli rahastatud telekanali RT DE saksakeelsete saadete edastamine. Kõigi Deutsche Welle korrespondentide akrediteeringud tühistati, ajakirjanike peade kohale riputati välisagentidena töötamise kahtlustus, peatati Deutsche Welle edastamine satelliidi kaudu ja blokeeriti ligipääs kanali veebilehele.

Deutsche Welle tegevuse algus Lätis langeb ajaliselt kokku Venemaa sõltumatu telekanali Dožd ringhäälinguloa tühistamisega Läti riikliku elektroonilise meedia nõukogu poolt, tulenevalt ohust Läti julgeolekule ja avalikule korrale.

Põhjused, miks Deutsche Welle ja Dožd sunniti Venemaalt Lätti kolima, on sarnased, vahendas Läti rahvusringhääling LSM nädalavahetusel.

Deutsche Welle juht Limbourg selgitas, et mõistab Läti meedianõukogu otsust, sest Doždi sulgemiseni viis mitu rikkumist ja meedianõukogu tegi oma tööd, võttes aluseks Lätis kehtivad seadused.

«Tegemist ei ole kapriisiga, vaid õigusriikliku menetlusega,» ütles Limbourg, lisades, et oleks ise samas eelistanud paindlikumat lähenemist.

«Ma arvan, et olnuks mõistlik, kui [Doždi] ringhäälinguluba oleks tühistatud piiratud ajaks või oleks leitud mõni muu lahendus,» ütles Limbourg LSMile, lisades, et Deutsche Welle põhimõtteliselt ei toeta ajakirjandusvabaduse piiramist.

Saksa meedia esindajad räägivad oma kogemusest, sest nende tegevust ei ole sel aastal piiratud ainult Venemaal. Juulis blokeeris Deutsche Welle töö ka Türgi, sest ei täidetud eetriloa taotlemise nõuet, mis võimaldanuks Türgi valitsusel nende sisu tsenseerida ehk kohaliku meedianõukogu hinnangul sobimatu internetisisu kustutada.

Küsimusele, kuivõrd Doždi ümber toimuv mõjutab Deutsche Welle tegevust Riias, vastas Limbourg, et nende ajakirjanikud Lätis töötavad küll vene keeles, ent ei ole Venemaalt pärit, vaid tulevad Saksamaalt.

Kuivõrd Läti on demokraatlik riik, siis on Doždil võimalik Läti meedia nõukogu otsus kohtus vaidlustada, et saada selgus, kas rakendatud meede oli õigustatud või mitte, võttis Limbourg LSMi vahendusel teema kokku. Külli Kapper

Dožd oli üks viimastest saabujatest. Ametivõimud andsid neile ringhäälinguloa välgukiirusel: selleks kulus ainult kolm päeva. Välisminister Rinkēvičs oli toona üks esimesi, kes õnnitles vahepeal neli kuud eetrist maas olnud kanalit tegevuse jätkamise puhul.

«Me kutsusime nad ja nemad tegid vähehaaval kõik, et me nad välja viskaks,» lausus Läti politoloog Iveta Kažoka. «Algne mõttekäik oli selge. Me tahtsime aidata ELi ja NATOt võitluses [Venemaa riigipea Vladimir] Putiniga ja mõtlesime, et teatud laadi mineviku ja geograafilise asukohaga väikese riigina oleks meie parim tugi selle juures vaba meedia kasutamine relvana režiimi vastu. Kuid meie polariseerunud, närvilises ühiskonnas on selleks vaja liidrit, moraalset autoriteeti, kes oleks valmis neid kaitsma isegi oma poliitilise karjääriga riskides, sest ta siiralt usub sellesse. Kuna meil aga polnud kedagi sellist, pole tarvis olla selgeltnägija mõistmaks, et projekt oli algusest peale hukule määratud.»

Lärm ei lasknud end oodata

Probleemid algasid kohe, kui telekanal Dožd Lätist eetrisse läks.

Radikaalsemalt meelestatud ringkonnad Läti sotsiaalmeedias tõstsid kära, kui kanali saatejuht küsitles teravalt Riia linnapead Mārtiņš Staķist Nõukogude sõdureid mälestanud monumendi lammutamise teemal, sest nende sõnul pole kohalik poliitika võõra telekanali asi. Staķis ise ütles, et tal pole kõigest oma tööd teinud ajakirjaniku suhtes kaebusi.

Kui Doždi uudisteankur läks aga eetrisse monoloogiga otsuse vastu piirata viisade väljastamist Vene kodanikele, võrreldi teda sotsiaalmeedias Kremli telepropagandistidega.

Nii tekkiski olukord, kus suure osa Läti avalikkuse silmis ei suutnud kanal teha midagi õigesti, sest neilt ei oodatud mitte ainult Putini- ja sõjavastasust (mida nad on), vaid ka toetust võõrustajariigi poliitikahuvidele (mida nad tingimata ei esinda ja mis ei käigi hästi kokku sõltumatu ajakirjandusega).

Dožd sattus võimatu valiku ette: kuidas leida oma häält, mis oleks korraga vastuvõetav kohalikele ja ukrainlaste, ilma seejuures tõrjumata oma publikut Venemaal? Lõpuks see ettevõtmine äpardus.

Kanali saatuse Lätis otsustas detsembri esimesel nädalal eetrisse läinud saade Vene armees valitsevatest probleemidest. Läti elanike arvates oli see kohatu. Vene elukutselised sõdurid, mitte äsja mobiliseeritud mehed, said kaastundliku platvormi kurtmaks palga, varustuse ja ülemate üle. Teatades vihjeliinist, kuhu edastada infot mobilisatsiooni puudutavast segadusest, ütles saatejuht Aleksei Korostelov otse-eetris: «Loodame, et suutsime aidata paljusid teenistujaid muu hulgas varustuse või lihtsalt elementaarsete mugavustega rindel.»

Vene armee ükskõik mis viisil toetamine on Lätis kriminaalkuritegu.

Reaktsioon saatelõigule oli nobe ja karm. Peagi ametist lahkuv Läti kaitseminister Artis Pabriks kutsus Twitteris Doždi ajakirjanikke riigist välja saatma – tema postituse märkis meeldivaks kiiresti enam kui 4000 inimest.

Ma ei arva, et Läti peaks saama peamiseks baasiks neile, keda nimetatakse Vene opositsiooniks või vabaks meediaks. Nende pead on täis imperialistlikku šovinismi.

Rahvusliku Liidu liige, Läti parlamendi väliskomisjoni esimees Rihards Kols 

Lätis valitseva meeleolu võttis sotsiaalmeediapostituses kokku populaarne saatejuht Edijs Bošs. «Putini armee on genotsiidi tööriist. Iga mobiliseeritud sõdur, isegi õnnetu, on mutter, mis lubab masinavärgil töötada. Võib-olla nende jalad külmetavad, kuid nad ei peaks saama Lätist ei saapaid ega isegi mitte kaastunnet. Inimesed Putini armees võivad olla õnnetud, kuid igasugune kaastunne genotsiidiarmee vastu laseb olukorral jätkuda. Rohkem mobiliseeritud sõdureid, kes külmuvad kaevikus surnuks, tähendab vähem vägistatud ja tapetud ukrainlasi. See on kohutavalt lihtne,» kirjutas ta laialt levitatud postituses.

Kuigi telekanal Dožd vallandas saatejuht Korostelovi kohe, oli kahju pöördumatu. Olukorda ei teinud sugugi paremaks selgelt endast väljas Doždi omanik Natalja Sindejeva, kes teatas hiljem sotsiaalmeedias pisarsilmi, et vallandamine oli viga, ning palus Korostelovil ja koos temaga lahkunud ajakirjanikel naasta.

Peatoimetaja Tihhon Dzjadko eitas nende uuesti palkamist, kuid vastuolulised avaldused saatsid lätlastele sõnumi, et kanal ei kahetse eetrisse läinud saadet ning sõnastus polnud juhuslik äpardus. Vene ekskiilkogukonna osa liikmete Läti-vastaste sõnumite laviin kinnistas juba valdavaks saanud uskumust, et pole olemas nn head venelast ja see kehtib ka Doždi puhul.

Läti riiklik elektroonilise meedia nõukogu algatas kohe uurimise. Kuigi Läti poliitikud ruttasid rõhutama, et otsus ei ole poliitiline, oli see seda selgelt.

Nõukogu saatusliku istungi eelõhtul teatas parempoolne valitsuspartei Rahvuslik Liit, et Doždile ringhäälinguloa andmine Lätis oli ränk viga, mis tõukus ebakriitilisest suhtumisest nn Vene demokraatlikku opositsiooni. Erakond nõudis kanali tegevusloa tühistamist ja ajakirjanike välja saatmist.

«Ma ei arva, et Läti peaks saama peamiseks baasiks neile, keda nimetatakse Vene opositsiooniks või vabaks meediaks. Nende pead on täis imperialistlikku šovinismi,» ütles Rahvusliku Liidu liige, Läti parlamendi väliskomisjoni esimees Rihards Kols. «Nad näitavad üles tõrjuvat suhtumist Läti seadustesse, meie monumente või viisasid puudutavatesse otsustesse. Ma ei näe seesuguseid kahtlaseid avaldusi BBC-lt, Deutsche Wellelt, Raadio Vaba Euroopalt, kellel ilmselt on teistsugused väärtused ja toimetuslikud põhimõtted. Mul pole nende siin viibimisega mingit probleemi.»

Põhjalik hinnang välgukiirusel

Elektroonilise meedia nõukogu kohtumine kestis ainult 30 minutit, kuid selle käigus sündis 14 lehekülge keerukat juriidilist teksti. Doždi isegi ei kutsutud end kaitsma.

Telekanalit süüdistati ringhäälinguloa tingimuste rikkumises, seejuures viidati nõudele, et kanal pidi sisu edastama ka läti keeles. Peatoimetaja Dzjadko rääkis, et nad olid võtnud kasutusele lätikeelsed subtiitrid, kuid esialgu polnud neil ei tehnoloogiat ega raha audioteksti lätikeelseks edastamiseks, kuid see oli kavas 2023. aastal ning nõukogu kiitis suvel ka vastava plaani heaks.

Rikkumistena tõi nõukogu välja sellegi, et Doždi eetris näidati kaarti, kus okupeeritud Krimmi oli kujutatud Venemaa osana, ning Vene armee nimetamist «meie armeeks».

Läti elektroonilise meedia nõukogu kohtumine kestis ainult 30 minutit, kuid selle käigus sündis 14 lehekülge keerukat juriidilist teksti.

Viimane nael kirstus oli siiski salastatud kiri Läti julgeolekuteenistuselt, milles väidetavalt kirjeldati Doždi ohuna. Nende ringhäälinguluba tühistati eelmainitud põhjustele viidates.

«Telekanali Dožd juhtkond ei mõista või ei mööna oma rikkumiste tõsidust,» selgitas NEPLP juht Ivars Āboliņš. «Näiteks pole nad parandanud oma Krimmi kaarti puudutavat viga, sest nad ei pea seda vajalikuks. /…/ Nad jäävad kirjelduse juurde, et «nende armee» on nende sõnavabadus ja kunstiline väljendus, sest nad pöörduvad Vene publiku poole ning seostavad seda enda ja oma tunnetega Vene kodanikena.»

Āboliņš lisas, et ei saa avalikustada julgeolekuteenistuse järeldusi, kuid need viitavat Lätit puudutavatele ohtudele. «See on vaid üks pusletükk rikkumiste segus. Riskideks on toetuse väljendamine okupatsiooniarmeele, mulje loomine, et Vene armee võiks olla osa Läti armeest, öeldes «meie armee», sest ma tahaks taas kord toonitada, et meediaettevõttena on nad registreeritud Lätis,» lausus ta.

Nõukogu juhi põhjendused ei kõlanud siiski kõigile loogiliselt. «Telekanal Dožd ei saanud aru lihtsast asjast: nad pole kohalikud ja seega ei saa küsida Staķiselt monumentide lammutamise kohta, aga samas nad on kohalikud ja seega on Läti armee nende armee,» kirjutas Twitteris tuntud läti-vene ajakirjanik Sergei Pavlov.

Dožd otsustega ei kiirusta

Seni jätkab Dožd saadete edastamist Riiast oma Youtube’i kanali vahendusel ning nad pole veel otsustanud, kas esitada kaebus elektroonilise meedia nõukogu otsuse asjus või Lätist lahkuda.

«Need pole otsused, mida saame langetada rutakalt. Põhimõtteliselt pole miski muutunud. Me oleme tänulikud Läti võimudele, kes pärast meie sunnitud lahkumist [Venemaalt] ulatasid meile märtsis käe ja aitasid ümber paikneda,» lausus Dzjadko, kelle sõnul pole eelmise nädala sündmused kuidagi nende tänutunnet kahandanud.

Me oleme selle kohutava sõja vastu ja usume, et meie töö tõe rääkimisel teeb sellele kiiremini lõpu. Selles mõttes on​ Dožd, Läti ajakirjanduskogukond ja isegi poliitikud samal poolel.

Doždi peatoimetaja Tihhon Dzjadko

«Me oleme selle kohutava sõja vastu ja usume, et meie töö tõe rääkimisel teeb sellele kiiremini lõpu. Selles mõttes on​ Dožd, Läti ajakirjanduskogukond ja isegi poliitikud samal poolel,» leidis Dzjadko.

«Sel nädalal (eelmisel nädalal – toim) on olnud hetki, mil ma mõtlesin: kõigile oleks parem, kui nad kõik lahkuksid,» lausus Sabīne Sīle, kes on üks juhtivaid jõude Vene ajakirjanikke võõrustava meediakeskuse organiseerimisel Riias. «Kuid ma usun endiselt, et me oleme hea riik ja me suudame leida lahenduse. Nende minema ajamine oleks järjekordne trauma lisaks sellele, mis nad on juba saanud.»

Üks hääl, mis on viimase nädala kestnud vihases debatis aga üllatuslikult vaikinud, on Läti välisministri oma. Ainus kord, kus avalikkus kuulis midagi muidu vägagi kättesaadavalt Rinkēvičsilt, oli läinud reedel välja saadetud ministeeriumi teade, mille kohaselt korraldatakse välisdiplomaatidele Doždi asjus infotund.