/nginx/o/2022/12/13/15021766t1h2316.jpg)
Euroopa Liidu liikmed leppisid teisipäeval kokku Bosnia ja Hertsegoviinale kandidaatriigi staatuse andmises, teatasid diplomaadid AFP-le.
Diplomaadid: EL otsustas anda Bosniale kandidaatriigi staatuse
Venemaa sõjategevus Ukrainas on andnud uut hingamist Euroopa Liidu tahtlikkusele kaaluda uute idapoolsete riikide vastuvõtmist, mis seni on jäänud aastateks toppama.
EL on mures, et Venemaa ja Hiina võivad oma mõjuala laiendada Balkani poolsaarele, kui sealsete riikide pürgimused saada ühenduse liikmeks Brüssel tagasi lükkab.
Brüsselis kohtuvad EL-i Euroopa asjade ministrid andsid rohelise tule pärast seda, kui Euroopa Komisjon oli soovitanud oktoobris alustada ühinemisprotsessi.
EL-i liidrid kinnitavad otsuse ilmselt ametlikult neljapäeval Brüsselis.
Bosnia poliitilise olukorra üle on EL-il mure siiski suur, kuna seal elavad kolm miljonit inimest on lõhestunud piki rahvuslikke piire sestsaadik, kui 1990-ndatel möllas seal sõda.
Bosnia on jaotunud serblaste ühenduse ja moslemite-horvaatide föderatsiooni vahel, mida seob võrdlemisi nõrk keskvalitsus.
Tegu on düsfunktsionaalse haldusliku süsteemiga, mis loodi 1995. aasta Daytoni leppe alusel, millega lõppes verine kodusõda, ent mis paraku ei toonud riigi poliitmaastiku mõttes hästi toimivat raamistikku.
Euroopa Komisjon on toonud välja 14 prioriteetset valdkonda, milles on vaja läbi viia põhjalik reform enne järgmisele tasandile jõudmist ehk ametlike liitumisläbirääkimiste algatamist.
EL-i laienemisvolinik Oliver Varhelyi on öelnud Bosniale, et nüüd on nad «olulises pöördepunktis» oma teekonnal ühendusse jõudmiseks.
Bosnia poliitikute sõnul on praegune aeg küps riigile kandidaadistaatuse andmiseks.
Euroopa Liit on märkinud, et vastasseis Bosnia serblaste poole ehk Republika Srpskaga, on halvanud riigi institutsioonide töö reformikavaga edasi liikumises.
Samuti on äärmiselt murettekitav serblaste liidrite üleskutsed luua Venemaaga senisest tihedamad sidemed.
Kandidaatriigi staatus on hetkel veel Türgil, Põhja-Makedoonial, Montenegrol, Serbial, Albaanial, Moldoval ja Ukrainal.
Euroopa Liiduga liitumise pikk protsess võib võtta aastaid, sest kandidaatidel tuleb vastu võtta rida reforme, mida Brüssel üksikasjalikult analüüsib.
Samuti võib lähenemisprotsess peatuda sootuks, nagu on läinud Türgiga. Välistada ei saa samasugust tulevikku ka Serbiale.
Ukraina ja Moldova olid viimased riigid ses nimekirjas, kuhu nad liideti juunis, neli kuud pärast seda, kui Moskva alustas oma agressioonisõda Kiievi vastu.
Kosovo on teada andnud oma kavatsusest taotleda liikmesust enne aasta lõppu.